Nägin langevat tähte. Mõned üksikud tähed isegi tervitasid mind. Ööbikud olid noka lahti teinud ja hakkanud häälitsema. Taevas kirjutas pilvedega oma armast lugu. Idas oli hommiku roosa. Tuul paitas. Mõtlesin, ehk kannab minuni tuttavlike lõhnu? Ja võib-olla ma tundsingi midagi — igatsus tungis sügavamale hinge
2 thoughts on “Aknalaualt maailma”
Comments are closed.
😉 ma ei tea sa äkki armastad kedagi kui ainult igatsed?????????????? igatseks keegi mind nii :look:
Kõik on võimalik. 😉