Päike särab nagu valgel paberlehel. Meri on lainetuse ära unustanud. Kajakad naeravad samapalju kui puud lehtede vahel. Valge vesi silmapiirini saab varahommikul kokku valge taevaga, sest nii on Hiiumaa randades kavaks
Kalad tulevad sind maitsma, kui neid eemale ei aja. Amps-amps
Istusin merre kukkunud kivil ja lasksin päikesel vette peegeldada. Kuivasin suplusest. Kivi oli valge merelindude armastusest
Jõudsime üleeile Kärdlasse. Hiiumaa on tõesti väike ja kuuldavasti täis haldjaid ja kummalist huumorit. Enne Kärdlasse jõudmist lebasime Suuremõisa poe ees nagu joodikud. Me olime ilmast ja elust ja laiskusest joobunud
Eile aga otsustasime et ei liigutagi end rannast kuhugi. Rääkisime, olime, tegime muusikat, naersime, suplesime korduvalt, pikutasime murul, käisime paljajalu just nii nagu on kombeks hulkuritel, kellel pole sihti. Päikeseloojangu järel tegime üles tule, kallasime kurgust alla punaseid ube, sõime leiba ning nosisime metsaveerelt korjatud metsmaasikaid