Lebab kivi,
väike küngas
Põleb tuli,
künka lüngas
Nägu vanadusest krobeline,
künka kõrval,
mees ahelates –
tule valu tajumas
Seisab deemon roheline
Tohutu raamatu raskuse all
peaaegu kokku vajumas
Ajataju hajumas
Puudumas pelg
deemoni ees
silmis helk,
teatab mees:
“Kukkumine pikk
ühetaoliselt madal
Ainult aeg,
võimaldab sul kiindumusega meenutada
Igavus – ahvatlev –
minuni ei ulatu
Igavus igavuse otsa tuues
edasiveniv tüdimus
purustavaks sepahaamriks suureks
lõpuks muutumas
Halvamas iga mõtte,taju
igaviku haamer tagus
“