Haapsalu vanas rongijaamas koorub valge värv laiade ribadena akende põskedelt. Päike talve võlumaal ning lumevalgus. Imestan, kui tihti on sakslasi rongijaamas neil harvadel kordadel kui juhtun sinna minema
Mm
. kolm tundi und on kehas ja öö läbi tantsimist f-hoone rütmis. Inspiratsioon. Inspi. Hah! Pole jõudnud üldse süüa, kui välja arvata Balti jaama kohviku seljanka hapukoorega, pool rosina kuklit ning klaas sooja vett
Seda kolmandat energiat vaja! Kilpkonnalik liikuvus. Uimasus on loov. Loov, loov ja loov. Oo! Kust tuleb siia minu olek. Väljast, seest ja ei mujalt kui südamest, mida teised inimesed mulle jagavad.
Ütlesin ühe töö juures, et enam esmaspäevast ei tule(teise töö juures vaja sama teha). Tundsin vabadust, olin uhke ja põnevil. Koju jõudes polnud mul ideid, mis teha edasi. “Aga mul on ainult piiratud ideed?!” mõtlesin ma. Piiratud, vaevalt. Ideevaene, tööväsimus. Mhmh. Ehk kitarri harjutada ja uus lugu selgeks teha või niisama soolotada taustaloo saatel. Kuid külmas pole sõrmedel palju liikuvust. Ja pole millegagi kütta ka. Külm lausa hakkab, isegi jahe pole. Külm minu köögis. Käisin naabritelt laenamas veidi, et oleks midagi kütta laupäeval hommikul kui koju tulen kuskilt. Rohkem siis pole. Brikettimehed pole midagi toonud. Homme vaevalt toovad, kuigi võiks. Ülehomme siis, esmaspäeval
Haapsalu laht näib jääga kaetud lumelagendik