Ma tean selgesti — mina olen mina. Ja mitte keegi teine, kui ma ka seda väga tahaksin. Et ma olen selline nagu olen. Alati. Väga paljud asjad võivad muutuda, kuid mitte see, et võiksin olemata olla. Või saada kelleksi teiseks. Samas selgesti tean ka seda, et kogu aeg on midagi oodata
1 thought on “Jällegi mina”
Comments are closed.
Jaaa…