Ma mõtlen, et sa mõtled metsa
Me koos ses loos mõtleme
Kõik mis võiks, kui vaid oleks
ja ainult takistusi poleks
Tõde oleks viljalõikus või lõik, kus astud,
mis teeb ellu nagu kasvav leek,
kingib sulle uue lelu — elu
Nagu lauamale,
mis sind lükkab eemale,
vaid mind,
mu silmad on väsinud,
mahl ei maitse enam
Oh, kui kena sa oled!
Oh, kui tore seda enam!
Tuba on tühi, ainult lagi vaatab vastu
ja karjub: ela, ole
Ning mahlas on rohkem marju,
puhka end välja ja näed,
kuidas päike jääb su enda sära varju