Kui ma surfatud lainega rahul olen, tunnen ma vajadust hõisata, kuid kahtlane tunne hääle rahulolematuse kohta suudab vahele ronida ning ma lihtsalt lasen suurel irvel näole ilmuda
Poolik õhtupäikese valgus pilve tagant jutustas lugu, vesi tundus sissehüpamisel kohev. Eesliinil koos hulga meessoost surfaritega oli ka vanem daam ning tema noorem sõbranna(tütar,tütretütar või muu), sellise rahvaga sai surfatud pisikesi laineid. Õhk 5 kraadi
Veest välja tulles oli juba pime, väljaarvatud mõningane tähtede elu taeva all. Otsisin oma asju. Oletatavad tumedad kogud liivarannas muutsid lähenemisel oma kuju puupakuks või plastikämbriks. Jalad muutusid külmast tundetuks. Tundsin, et ei leia oma asju ja jooksin tagasi villasse. Majja sisenedes teatab Lando, et leidis mu asjad rannast ja arvas, et unustasin need sinna. Noh, vähemalt on need olemas, mõtlesin. Soendasin end üles ja tundsin, et keha on alustamas uut elutsüklit