Ma tean, et soovin siia midagi kirja panna. Rumal oleks mõelda, et need su tagasi toovad. Tegelikult ma uskusin su sõnu. Ainult et, tol hetkel, kui need minu teadvusse jõudsin, siis ma seda ei soovinud
Kahju, et nõnda läks. Ma pole isegi vihane. Olen väga kurb hoopis. Eriti veel, kui märkan sinu kirjutatud asju, kivikesi, väikest raamatut. Kostub muusika, mis meenutab sind. Mul on selline tunne, nagu sina ütled: “Klaasikild hinges
” :/Sa soovid olla vaba ja arvad minust, kui piiravast osast. Aga kui sa oled nii õnnelikum, siis minugi pärast. Kuigi ma peaksin võitlema selles osas. Jällegi
. elu ei tasu keeruliseks ajada
Hiljem
Hea, kui keegi sind armastab armastab
Mitte midagi ei olnud ega ole valesti . Lihtsalt see vabadus…
Armas oled !
Mõtlen, et oleks ehk… kui oleks olnud midagi valesti… [i](minu rumalused)[/i]