Sügavalt sisemusest kostab laulu ja pillimängu kauge kõla. See on nii ütlemata armas, et selletaolist maa peal kunagi ei kuule. Sõnu ei saa eraldada, kuid seda pole vajagi; mäng on enam kui sõnad, see voolab nagu elav hing igale poole
“Kas kuulete?” sosistab haldjas minu kõrval vaiksel häälel. “Kas kuulete?”