Klaipeda-Kaunas

Läksime avastama Palanga päikeselist kuurorti koos kohaliku elanikuga, kes tundis linna üpris hästi ja oskas asja põnevaks teha: natukene lugusid siit ja sealt linnast, kõnest, skulptuuridest, kultuurist ja muidugi botaanikapargi kõikvõimalikest kasutusvõimalustest tänapäeval ja kaugel lapsepõlves. Käisime avastamas ka metsasügavustes peituvat sõjaaegset metsapunkrit, kuhu sisse ronimisega oli meil alles tegemist. Hiljem külastasime loodusmaja, millest leiame puu otsast mitmeid mitte täitsa valmis sidruneid. Ühe võtame endaga kaasa, et meenutada hapu-maitsvalt, mida sai mõnel kunagi lapsepõlves tehtud

Kell viis lahkun ma mõnusast linnast, et alustada hääletamist Kaunasse suunas. Mulle antakse kaasa võileibu, et ikka aidata mu tasuta reisimist. Suured tänud neile

Taas satun hääletades huvitavate inimeste otsa. Seekord istus rooli taga omanäoline ja huvitav isiksus Irish(hüüdnimi, kuna päris nimi keerukas-keeruline), kellel kaasas sama omanäoline sõbratar. Kiirelt sai vestlusesse laskutud, millele järgnes kutse nende sugulaste kokkutulekule. Ta oleks soovinud mind esitleda kui nõbu Eestist. Kahjuks sai aga lubatud tolleks õhtuks Kaunases olla

Uude linna saabudes märkan ebailusaid nõukogudeaegseid kortermaju, kuid pole mul aega imetleda, juba hakkan otsima ringi inimest, kes oleks nõus lubama mul helistada, kuna enda telefon on arve maksmise tõttu kinni pandud. Ebaõnn on see, et kui saan helistada, siis ei võta keegi vastu. Kuni aga hetkeni, mil kohtan noorpaari, kes sõbralikult lasevad mul helistada. Kõne võetakse vastu ning me asume mu asukohta määrama. Järgmiste minutite jooksul leiame, et oleks parim jalutada koos mõne minuti kaugusel olevasse bensiinijaama, kuna polevat tark liikuda ohtlikus linnaosas üksinda, ja seal oodata. Vastutasuks soovivad nad näha mind kitarri mängimas, kuid mis jääb tegemata, sest järgmine majutaja saabub oma autoga. Ning mind viiakse ohutusse korterisse, kus elab nuusutav kass ja kus valmistatakse mulle juurviljasuppi. Süües märkan, et vaikselt on uus päev algamas