Armas unisus ja salapärane sära silmis, liikusin ma kergel sammul kodu poole. Naervad vihmapiisad veeresid mööda põski õrnalt kõditades alla. ¦okolaad sulab suus. Tänane on olnud hunnitu. Soojad mõtted, soovid ja tundmused — muuks ma ei oskaks neid nimetada. Hingan võimalikult sügavalt sisse, et kõike meenutada. Ja meenubki. Seda peab tundma
Hetkel on minus vaimustuse ja väsimuse soe tunne. Tema kohalolekut on kergelt veel tunda ja temale mõtlemine toob naeratuse juba näole. Hingan sügavalt. Nõnda nagu hingasin tema lõhna endasse. Meenutused. Tema kallistused justkui paitavad keha embavalt. Peadpööritav laine tormab läbi minu
Sõnad ongi otsas… Jäävad vaid kallistused ja lõhnad… :wub:
Jah.
sa kirjutad niiii ilusti… võtba tummaks.. lihtsalt ma ei tea
‘täh veelkord. 😉