On keskpäev ja mina alles ärkan. Öö oli põnevaid inimesi täis. Huvitav. Mängisime kitarri, tegime muid lollusi.
Paar tundi hiljem saan ratta ja kaardi ja juhised, millede abil hakkan linna avastama. Esmakordselt näen oma silmaga ornaøe ja halle inimkujusid. Üks kujutamas ei midagi ja teine Jack Sparrow naiseliku kehastust. Huvitav oli ka nukushow, kus ärkas ellu Michael Jackson. Muidugi oli ka arhitektuuri ja skulptuure ja muud tavalist turisti nipet-näpet
Pühapäeva varajased tunnid algasid mul ideega jõuda kummalise tipuni, mis kaugelt paistab. Rattaga ei tohiks olla raske sinna pääseda. Hakkan väntama ja väntama, higistama ja väntama ning lõpuks pärast tobdaid otsinguid olen kindlus-mäe juures. Päris kõrge tipp ütleks. Sissepääs maksab, kuid kuidagi õnnestub mul tasuta siseneda ja üles tipu rühkida
Pärast vaate nautimist oli aeg tagasi minna. Vahepeal märkan linna peal hulkumas ringi Davidit, vahepeal suudan aga näha välja eksinud tegelane, kes ei saa tänavanimesid kaardile paigitada ja seetõttu koduteed leida
Üheksa-kümme-üksteist alustame baaride ja pubi-klubide avastamist linna peal. Sõidame kollase autoga kohale, otsime parkimiskoha ja jalutame kohti läbi. Enamustes oli üks inimene, mõnes vaevu kaks — see näitas, et pühapäevaõhtune Krakow on elutu. Aga siiski
. leidus ka kalliskive, kus pidu keerles hoos ja tules ning rahvas oli õnnelik ja kust meiegi osa naudisklevalt võtsime. Live today!