Suutsin eilsega Tsehhi ületada ja Münchenini oli ~100 kilomeetrit. Öine vihm hoidis mind üleval ja andis teada telgi vigadest. Hiiglanälkjad üritasid telki vallutada. Lagi on pilvi täis ja valgus pääseb vaevu läbi. Taas üks veider unenägu eelmistele lisaks. Kohalik laut on avatud vist, sest igavesti põnev lõhn liigub pidevalt nina alt läbi
—
Öine vihm ja katkine uni paneb mu meeli petma ning arvama, et Münchenis on talv isegi rongijaamas. Olen endale valge-halli kampsuni selga ajanud ja selle peale veel musta pusa. Istun ja loen. Leian, et pole Saksamaal üksi. Ei murra mind unetu väsimus, petlik kontides hiiliv külm või muu