Olen nüüd tüdrukusse ära armunud või mul on päikesepiste — kes teab neid südamelugusid. Igatahes olin ma juba lahkunud ja riigi teises otsas, kui ma oma mõtted avastasin
Eelnevad päevad on olnud naeru ja lusti, vaidlemist ja nalja, emotsionaalset intelligentsi ja mälupiltide muutmist, sarkasmi ja irooniat, põnevat vale ja skisofreeniku lehmi täis segadus
Täna, viimasel päeval eksisin Varssavist lahkumisel ja siis veel kord. Hääletamisprotsessi juurde asudes, aitas mind üks poolakas autoga õigesse kohta, andis vana Euroopa maanteedekaardi ja 20 zlotti(kurss: 1 euro = ~4 zlotti). Ka järgmises punktis läks pöidlahoidmine kiirelt; uni tikkus autos peale. Ja ühel punase tulega ristmikul tuli teha kiire manööver ühest autost veokisse. Igatahes nüüd aga Jelena Gora’s rikkuri öömajal. Autojuht tuli ise just reisilt ja seega teadis minu seisu ning pakkus pimeduse kaitseks koobast. Päevaeineks olnud vaid hommikused võileivad ei suuda õhtuks jaguda ning äkitselt kaotan oma jõu, käed värisevad ja tunnen, et kukuksin kokku. Õnneks õhtusöök jõuab lauale
Rõõmsameelne on Münchenisse teel