Alustasin oma uut hääletamist Luxemburgi. Tina tegi pakkumise, et toob mind pea pool teed ise kohale. 180 kilomeetrist sai 90. Kirjutasin papitükkile “Luxeb
” ning veok haarasgi mu järsku kaasa. Sakslane. Pakkus kohe õlut, vett, leiba ja Øokolaaditahvlit, kui mõistis mu raskest keele kasutusest, kuidas ma olen ringi rännanud. Tundus, et temagi on nautinud seiklusi ainult et mootorratta seljas
Sidusin hommikul endale salli ümber pea, sest tundsin, et miski või keski peaks mu pead hoidma. Paisunud ige rakendas poeetilises mõttes kogu minu mõtteenergia enda valutamisele. Homseks või ülehomseks peaks vaiksemaks jääma. Muidu on hea, aga söömisega on raskusi
Ühtlases sõidutempos jõudsime saksa küngaste vahelt üle Luxemburgi piiri tanklasse. Jätsin nägemist Zettiga ning asusin väljapääsu juurde hääletama. Uskuge mind, mina uskusin, et keegi peatub kitsal teel. Üks veok peatus, kuid me ei saanud keelelises mõttes üksteisest aru ja nii jäi tehing katki
Ootasin paar tundi. Nägin bussi künkast üles tulemas ja kiirteele pöördumas. Kui vastab loetu tõele, et ühistranspordi pilet terves Luksemburgi riigis on 1
50, siis võiks sama hästi ju bussi võtta. Aga kaugel on see peatus? hõljus peas küsimus. Kõndisin korraks künkast alla ning midagi uut avastamata ronisin tagasi üles ja proovisin veel hääletada.
Taevas puhastus pilvedest ning tähed kilkasid. Haarasin oma asjad ja läksin tanklasse, kust leidsin wifi, millega määrasin lähedal oleva linna: kilomeeter või paar ainult. Hah! Kui kaarti pole, siis kõlbab ka wifi
Hommikul võtsin ka külma dushi ning aitasin koera jalutada. Ilm oli hall nagu ta on olnud viimastel päevadel. Mitte hall tegelikult, vaid udune. Nagu uni. Õpetasin ka Tinale kitarriakorde. C, Em ja F(see lihtsam), lubas järgmiseks kohtumiseks mulle loo esitada
Tee läks mäest alla mööda orgu kord ühest tee otsast teise ja tagasi, olenevalt kuidas ruumi oli ühel või teisel pool. Pime oli väljas. Bussipeatuse graafik näitas, et viimane Luxemburgi buss läks paar minutit tagasi. Väljas oli ka vahepeal soojaks läinud. Heitsin jope seljast ja olin t-särgi väel. Kõndisin edasi saapapael saapanina august välja ronimas. Mõtisklesin, kuidas kogu õhtu edasi läheb. Kas helistan? Ööbin siin?
Leidsin mõningase jalutamise järel rongijaama. Muhe-muhe-muhe. Küsimise peale öeldi, et pilet Luxemburgi on 1
50. Muhe! Ostsin pileti ning jõudsin joosta platvorm üheksale, kust alustas sõitu punaste kardinatega pehmete istmetega lühike rong
Heng Luxemburgist ütles, et täna on pidu linnas.