Septembrikuine hommik Pariisis. Uduloom roomab kōikjal. Eiffeli torn on oma tuled unustanud ja kōrgub lihtsuses, kuni kaob lōplikult uttu. Linnud häälitsevad, mōni rotipaar jookseb pōōsast prahi sekka, et päeva täiskōhuga alustada
Ja siis saabun presidendi palee juurde ning imestan sadade inimeste üle, kes juba järjekorra on moodustanud. Aeg otsida inspiratsiooni ja äärekivil istudes midagi luua
Pärast kahe ja poole tunnist ootamist saime Katiaga vōimaluse vaadata presidendi palees sisemusse. Mōned ruumid erinesid tōesti eelnevate paleede ruumidest: nagu hullumaja ruum, aga huvitavam
Ja pärast läksime vaatama veel ühte paleed ning siis tegime tiiru galeriide ja passaazide tänavatel, kus tutvusime Pariisi vana olemusega, kuid mis on välja suremas
Kuus olime igaüks oma kodus. Kuid ma olin oma magamatusest tekkinud väsimusest üle saanud, et liitusin kiire rollerisōidu hetke pärast inimestega jazz baaris. — Pariisis saab aina rohkem kogetud, et pea igal nurgal vōib kohtuda mōne vana tuttavaga
http://images
orkut
com/orkut/photos/OgAAAEP5VednDxIfie9VbLZ63RlznaVs7O11_WltTaa0K5uira25Y2jS_dE3XToo3sLb-iuw3KxzU56jXPRRg6qyayQAm1T1UN4sgBwQ5iipvwajD9VerBpm4MRT
jpg
Vau, kui ilus!