Oh, kui elu oleks karbis!?
Too aade mul mõtteid tarbis
Ennäe pärlmutri sees
eikeegi liivaterast mees,
kelle koberlikus peos
õilmes siniliila eos,
mille õite vahel
sõnamänguteta teos
Teose puidust kaante vahel
sidumata sõrmede armundroosa ahel
loomas,
kuis roomab
uni õhtu karikasse,
millest joomas
käib kuulsaid kuntsipäid
ja rääkimas
universumi maalikunstist nad,
ja kuidas meri
kätkeb endas kuldseid viljateri
ning tuhandeid pärlmutrikesi