Nii, kaks tüdrukut Red Bulli autoga peatusid minu juures ja küsisid, kas soovin Red Bulli. “Kas tasuta?” pidin vastama kłsimusega. “Jah
” Sain kohe kaks kurku jahutavad jooki. Mu vaimsed ja füüsilised võimed kasvasid ka märgatavalt. Kella viieks jõudsin Milanosse
Viimane autojuht mainis, et Milano on endasse sulgenud ning väga kiires elutempos nagu köik suurlinnadki. Eks näis
Pärast internetipunkti leidmist suutsin Sarah’ga kontakti saada ning kokkuleppida kohtumiskoht Moscova metroopeatuses. Ta tuli oma isaga, kes just samal päeval Münchenist mootorrattaga ka Milanosse jõudis. Koos läksime Sarah sõbranna sünnipäevale, mis toimus ühes kõrgklassilises (very fancy) lounge-baaris. Mind alguses ei tahetud sisse lasta, kuna riided räpased ning kitarr ja magamiskott käe otsas. Aga Sarah eks-poiss-sõbra Pauloga saime asjad lahendatud ning mu varustuse tema autosse peita. Vahetasin valge täis higistatud särgi puhta kollase vastu ning turvamees uksel lausa patsutas õlale. Bene!
Tasuta buffet aitas mul kõhtu täita — makstakse toidu eest ju jookidega, mis baarist ostetakse, seega ei huvita neid, kas ma olen midagi ostnud või mitte. India näojoontega mehikesed töötasid toidulettide taga ning jagasid toidutaldrikuid
Oli öö kord mind taas enda embusesse haarata, vihm hullus korraks, välk tantsis pea kohal, aga mina leidsin nurgakoha kolmetärnilise hotelli ees katuse all. Harjutasin kitarri unelauluna ning sain kakskümmend senti teetopsi, mis mulle enne jagati meeste poolt, kes kodututele inimestele süüa keskööl jagavad