Tumedad pilved marsivad puude taga, päikeseloojangu soojuses kosuvad mõtted ja kõhus organiseerivad ennast apelsinid ja ollivid sibulatega. Kaminas leegitseb leek ning koer lebab vaibal enda olemuse üle mõeldes
Rulatasime ja sik-sakitasime, vähemalt üritasime. Lained oli hiiglaslikud. Kolm meetrit vähemalt. Nendest alla ei julenud küll surfata. Lihtsalt huilgasime nende suuruste üle: “Nii-ii suured!”
Artti, kas sa teeksid õhtusöögi! Mina üksi või oli mu küsimus, et kas ma saan kõik ise teha ja mõelda, kuid tundus, et et mina või, ma ei saa ju hakkama. Naljakas. Tegin kana, riisi porgangi ja sibulaga tomatikastmesse segatuna ja araabia salatit roheliste lehtedega. Improviseerisin