Hommikul ärgates paistab pooleldi kaetud aknasse tänavalatern, tuues mu tuppa proosalise õhkkonna. Kobin tavaliselt teki alt välja ning kiiruga kööki, kus on soe. Jahedas on mõnus magada, kuid peale ärkamist on soe köök parim
Ja nii kordub mitmel hommikul, kui tööle lähen, ning ma tunnen, kuidas minu inspireerivad mõtted on kaugemal ja kogu motivatsioon ja tahtmine istuvad ka kaugemal, ja ootavad. Korraks tõstavad nad pead, kuid siis jällegi ilmub töö mu pähe, ning vaja tegutseda selle nimel – töö, söök ja uni, töö, söök ja uni. Kindlasti pole see see, mille suunas ma sihin või liigun. See on vaid korraks. Üks kuu vaid. Paar päeva siia-sinna
T. ja migratsiooniamet tegi passi ühe päevaga. Imeline!