Kuskil Doonau kaldal, kus roomavad kollased trammid, ja tänavatpidi vuravad trollid numbriga 70 või rohkem, seal kus lõvid valvad sildu ning kotkad patrullivad kõrgustes vabadust sümboliseeriv mõõk nokas, kus aegunud kangelased veel reas seisavad, et meelde tuletada, kui vähe aegunud nad tegelikult on, ja kus valgusfoorid kannavad üksikuid üksikute indiviidide poolt paigaldatud südamekleepse ja kalameestel on oma valge kants lossi külje all. Kus kaks linna on armastajapaar
Seal täiskasvanud valmistuvad homme toimuvaks sündmuseks. Töölt on neil vaba päev. Nad on rõõmsad võimaluse üle lastega rohkem koos olla, sest ega lapsedki oma tööd, koolitööd tegema lähe. Raamatupoed, kohvikud, koolid, bürood — kõik on suletud. Välja arvatud Indiast tulnud immigrandi nurgapood. Pea kõik lähevad homsele toimuvale suursündmusele, mis on läbi sajandite kasvanud traditsiooniks ega jäta kedagi külmaks. Alles jäävad teadmatud naerusuised turistid, kes võivad oma päris või mängukaamerat plõksutada, kuid ega keegi neile postkaarti või suveniiri müü. Puhkepäev on ikka puhkepäev. Isegi raudsete trellide taga istuvad lillelapsed ja müüripotid saavad osa võtta vabatahtlike abil, ning raamatutele otsitakse puuduvad lehed üles
Inimesed naeravad, koerad, kel saba olemas, liputavad seda, võib-olla naeravad ka. Kassid roomavad hea meelega oma peremehe, heal juhul perenaise sülle, ning alustavad nurrumisega. Tänavanurgal võib jäätisemüüjannalt saada veel ühe tasuta jäätise, kuna temagi ootab homset. Ilmateade ei eksi ilma ennustamisega: ilm tuleb päikeseline ning üksikud rändpilved, kes ka sündmust kaema tulevad, on lubatud õhujõudude poolt linna õhuruumi siseneda. Aednikud kastavad veega värvilisi lilli, et need siis hommikul kenasti õites oleksid ja uue päeva sündmusi aitaksid tähistada
Kodutu saavad endale uued moodsad riided ning VHABI organisatsiooni liikmed lubad neil enda juurde koju tulla, et siis üks päev ka headust välja näidata. Kaabudes vanamehekesed haaravad kätte oma jalutuskeppi ja teise käe otsas on nende armastatud daam või ilusaim tütar. Linnakujud saavad kiire viimistluse veekahurist, tänavad tehakse sodist käbedalt puhtaks. Elanikud annavad endale lubatust mitte prahti maha loopida. Printsessid otsivad üles kõik oma roosas riietuses nukud, kammivad neil kenasti juuksed ning asetavad akna alla homset vaatama. Aknad pestakse korralike emmede poolt puhtaks ning vaibad klopitakse. Voodi saab uue pesu. Inimesed naeravad
Paadid veavad üle Doonau säravaid köisi, kuhu tuled paigutatakse. Sillad saavad uue valgustuse ning Øokolaadimüük kasvab. Hullud teatavad, kuidas päike tõuseb oodatust varem. Lõpetamata pildid joonistakse, maalitakse või plärtsitakse lõpuni. Pliiatsid teritatakse
Homset sündmust ei saa lihtsalt maha magada. See ei ole ainult tavaline iga kahe aastane festival, mitte just sellepärast, et puud kenasti lehtes on, jõgi seekord kala sisaldab, ning et tänavad saavad endale uued värvid. Ja mitte sellepärast, et haaravat muusikat võib kõikjal kuulata. Sündmus, kus (peedi) poeedid end tänavanurgale seavad ja oma armsamaid üllitisi esitlevad, ning kunstnikud sinult tasu küsimata pool-profiilis vesivärvides pildi maalivad. Ja sokiaugud rõõmsal meelel parandatakse pagariäri omaniku poolt. See on sündmus, kuhu minnakse minemise ja sündmuse enda pärast, lihtsalt et sinna minnakse
Õhtu eel hakkavad tänavalaternad eriliselt kumama ning laevad kogu linna maalilise õhustikuga. Tähelepanelik mäel kükitaja näeb rõõmsat mustrid plinkivates akendetuledes. Putukad langevad ühepäeva unne ning linna kivised osad korjavad kokku oma praod ja augud, jättes alles vaid täiusliku sileduse
Kirikukell lööb üle linna kaksteist pommi ning uus päev on ametlikult saabunud