Ärkasin kell viis hommikul. Ainult neli tundi und, kuid mitte raasugi väsimust. Liigutama ennast hakkasin siiski seitsme paiku. Märkasin, et täna tuleb ilus ilm, aga see polnud tegelikult tähtis, kas paistab päike või sajab vihma. Tähtis oli see, mis täna toimus. — Otsingud endas. Kõike pole võimalik alati kirja panna. — Ma kuulsin kõrvus sosistava tooniga sõnu ja need olid selged ning tõesed. Silmapilgud. Kes saab aru, see mõistab. Kerge abitusetunne ehk?
4 thoughts on “Tõelisel jalutuskäigul”
Comments are closed.
Oh Artti , sind küll . 🙂
Sõnad . Silmapilgud . Mõistan .
Armas. :wub:
Kindlasti mõistad. :wub:
Oo… Artti, sul paistab hästi minevat. 🙂
Mitte ei paista, vaid lähebki. 😉