Naudin tänase päeva võlu. Püüdsin ja hoidsin erilisi hetki. Maailm on ilus. Meenub, et mul on mälestus. Selle sinase õhtupäikese valguses istusin ma emaga köögilaua taga. Olin siis viie või kuue aastane. Sõin küüslauku ja leiba, et ma väga terve oleksin ning minu pilku oli püüdnud seinal olev juhe. Maailm oli ka siis ilus
4 thoughts on “Triibulise taeva all”
Comments are closed.
Mida kõike sina ka ei mäeltaks.
[i]The world is always beautiful when you are beside me.[/i]
Kõike ma küll ei mäleta, kuid seda kindlasti.
[i]Sama lugu on ka minuga.[/i]
mälestusi ei tohi unustada eks????
Ega tohi jah.