Hääletasin auto peale, kus perekond istus sees. Päike säras taevas, ilm oli ilus. Sõit kulges muretult, elu tundus muretu. Rahulolu kasvas hinges
Astusin autost maha, ning seal ma seisingi koos tuhandete roheliste väljadega
Sisenesin kooli punase seljakotiga. Olin kitarri jätnud kuhugi, kuid kuhu? Mu viimane matemaatikaõpetaja jooksis minu juurde ning ütles, et jälle jätsid sa oma riided siia. Sa oleksid võinud sellest ilma jääda. Peast käis läbi, kuidas kaotasin hippide juures oma musta pusa ilma kaotusvaluta. Leidsin selle kunagi Pariisist ja nüüd leidis ta uue omaniku siin. Ütlesin õpetajale et ärgu muretsega. Asjad käivad ringi
Ärkasin korraks, vaatasin kellal number kümmet. Üheksa tundi maganud. Küll on hea põrandal magada ja uinusin taas pea padjal
Kõndisin rahulikult klassi juurde, piilusin uksest sisse ning otsustasin, et istun ukse taha. Ilmselt seepärast ongi laud siin ja kotiga oleks liiga palju rahkeldamist klassis. Kümme inimest klassis õppisid advokaatideks. Üheksa meest ja üks naine. Kõik oli hippid peale naise. Ilmselt oli õige jah ukse taga seista ja avatud uksest sisse piiluda ning vist tunnist osa võtta
Silmad avanesid ja nägid number ühteist
Panin telki üles mäe otsas. Kuu tõusis. Või oli see päike? Linnud lendasid. Kuulsin kedagi tere ütlemas, kuid ma olin mäe otsas üksi. Olen õigel teel. Keerasin end ümber, läksin telki sisse. Sisemuses avanes maja suure laia voodiga. Paistis olevat maakoht Prantsusmaal, kus ma ühe öö veetsin. Jäin magama. Ärkasin. Kollased kardinad lehvisid akna taga ja kuu paistis sisse. Jäin uuesti magama