Jah, ma olen tagasi. Jah, ma tean, te igatsesite mind. Nüüd oleks vist palju kirjutada teile, kuid ootan õiget aega. Lihtne unisus ja väsimus
Autor: Artti
Hommikused tujupildid
Nõnda kena hommikut teile, et teil lausa tore tuju hakkab!Oh, kuidas ma naudin omatehtut! Ja tuju on ka niisama hea. Laulan valjul häälel: ‘cause I would be heavenly, if baby you’d just rescue me, now Ning nõnda ma triivingi tänasesse päeva If I had a single flower for every time I think about you, I…
Homme lõpureisile
Mõnus on sõnu kirjutada. Midagi voolavat ja pehmet trükivad mu sõrmed siia. Isegi, kui tulemus pole selline Algaval nädalal lähen Saaremaale. Lõpureis. Kell kaheksa on juba kogunemine, kuid minu kodukese asukoht annab mulle eelise ja mind võetakse koduukse eest peale. Juhhei. Üldsegi on mul selle reisiga vedanud. Alguses polnud soovi minna — küsiti suuri summasid…
Hea tuju on valikuline
Kõik ehk polegi nii nagu näib; ega ka vastupidi Päevast päeva saadab mind õnnelik meeleolu. Raamatu lugemine, kirjutamine, uinumine, inimestega suhtlemine, muusika kuulamine, riietumine, vaatlemine, hammaste pesemine, ärkamine, jalutamine, mõtisklemine, isegi vahel nõude pesemine hoiab mu sisemuse rõõmsana. Elada elu. Ja mul pole millegi üle muretseda
Pealkirjatu…
Elu on vahel tõesti kummik(loe kummaline). Ühel hetkel võõras inimene. Teisel hetkel keegi lähedane On üks rõõmus tüdruk, kellel on mänglevalt kerge naer, ilusad ja sügavad hallikas-sinised(terassinised ehk?) silmad ja soe paitav kallistus. (Ta pole ülearu pikk ega lühike ) Tõsi küll, mõnikord istuvad tema juhtmetel väikesed roosad mammutid, kuid nad on kärmed ennast liigutama
Kõlgun hetkedes
Armas unisus ja salapärane sära silmis, liikusin ma kergel sammul kodu poole. Naervad vihmapiisad veeresid mööda põski õrnalt kõditades alla. ¦okolaad sulab suus. Tänane on olnud hunnitu. Soojad mõtted, soovid ja tundmused — muuks ma ei oskaks neid nimetada. Hingan võimalikult sügavalt sisse, et kõike meenutada. Ja meenubki. Seda peab tundma Hetkel on minus vaimustuse…
Virvendus minevikust
Täna hommik, enne magama jäämist kopsis peas mõte: “Pole kunagi olnud eeskuju. Pole olnud eeskuju ” Ja nõnda veeres see mu peas, kuni pudenes hinge tuhandeks killuks. Mul oli kurb meeleolu. Tõsiselt. Ei midagi halba . ega ka head. Ühelt poolt puuduvad mõjutused. Nõnda kujunen teisele poole. Nigel värk, ütleksin impulsiivselt ehk. Mõtisklen omaette ….
Puudutus
Neljapäev. Väljas on kuu Kui palju ma sind armastan, seda ei saa ma vist öelda. See on rohkem . rohkem, kui sõnad võivad kanda Kuid võin ju proovida
Go in your umbrella
Mängisin väikese venna ja õega peitust. Suure vennana olen esimene, kes loeb kahekümneni. Lisaks on minu kohustus nõnda kaua lugeda, et nad leiaksid endale peidupaiga. Põnevuse tekkitamiseks otsin neid raamatu vahelt, tikutopsi seest, teki alt ja vahel isegi heidan pilgu tasku — äkki on seal. Muidugi, nemad üritavad naeru tagasi hoida. Ja kui lõpuks leiangi…
Hea
Külm kakao saadab täna mu mõtteid. Hea Teate seda tunnet, kui keegi sind jälgib? Tunne, mis saadab sind isegi siis, kui sa pole päriselt üksi? Ei, see pole jälitaja, kelle kord avastasid oma prügikastis tuhnimas. See on midagi täiesti erinevat. Sosistades: midagi ülevoolavalt sooja Mu väike õde on alati tahtnud endale teiseks nimeks Iiris. Ja…