Kaod mul sõrmede vahelt Ja kuigi su silmad ei näe Kui lahkusid, haiget tegid mulle Liiga palju mulle ja nüüd mu süda ei näe sosistasin sulle üks öö kuid nüüd oled läinud ja nüüd ma nutan vihma Sajab külma kallab taevas möirgab pikne möllab ja kiirelt läeb tuhmaks päev saabub öö kuid siis tuleb minu…
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Kast
Särav kevadine hommik. Pehme pilv heidab pilgu aknast välja just siis, kui õrn tuulepuhang on lendu viinud valged õied lähedalt õitsevalt puult. Sooja päikese kiired teretavad läbi aknaklaasi. Pilveke naeratas rõõmsalt ilma põhjuseta ja muutus seejärel tagasi punaseks varjuks “Miimii! Tule vaata! Siin on üks kast!” hüüdis Igne vari Mimi hõljub majast välja ja liigub…
Mõtted
Täna on võrratult päikeseline olnud. Päev kannab endas suviseid lõhnu Tegin täna bioloogia eksami. 81 punkti sain. Hea. Ja väikesel õel oli täna lasteaias lõpupidu. Ma mäletan vaevu enda oma Ma ei lähegi homme Põltsamaale. Hinges väike pettumus. Helistatakse järgmine nädal Kõlab õhtuvaikus. Ei panegi seda eriti tähele. Mõtisklen endamisi. Kuskil minus on ühed mõtted
Või nagu
Nagu ühest tilgast lainetus, ei kao kunagi hirm ja lootus Nagu üksik täht öös mustas, sõnade meloodia vaikselt kostumas, Nagu järgmine kord, kui juba minevik, seista sinu kõrval, see kestma peab Nagu soe armas kallistus, mida väga vajan, ära ole kurb, sind käte vahel hoian Nagu unustamatu jutt, mille lõpp on hea, vaikselt kuulan armastuse…
Sellest jälle
Tahan sulle näidata sinule, et näeksid Mida iganes sa vajad, see ma olen. Tahad? Annan sulle igaviku, su kõrvalt ei lahku Minule nüüd toetu, keegi ei peitu Usalda mind, ma tean, see raskem, kui öeldud Sa tead, ma hoolin Sa oled väärt ja enamgi Sinu nimel ma elangi
Pealkirjatu…
On raske veeta aega taevas kui pead tulema tagasi maale Kuid kuniks sina hoiad mind *** Olin täna sinuga minuti või kaks end hästi tunnen sinuga ei tea ma miks
Päikseline päev
Järjekordne ilus päev hakkab õhtusse jõudma. Päike veereb vaikselt juba puudelatvadesse. Sirelid lõhnavad hästi. Minus on sama vana hea tunne. Vaevlen heade mõtete käes. ja siis on unistus, seista oranøi taeva all — Homme on bioloogia koolieksam, ülehomme lähen Põltsamaale Vahel tuleb ilma mõtlemata elus hulle asju teha. Ärme ela rutiinis — siht kaob eest….
Kiri (ei)kellelegi
Jälle on see aeg: ma olen vaevu ärkvel. Vahel kritseldan pastakaga sõnu paberile — hea seegi. Selga toetan vastu posti. Päike soojendab mu nägu. Tunnen, kuidas tuul puhub. Soovin, et tunneksid seda tuult koos minuga. Korraks sulgen isegi silmad. Üritan endale midagi ette kujutada. Muusika vahel loob mõned kujutluspildid, aga kui noodid ei taju minu…
Suveaeg
Server ei taha ise kuidagi suveajale üle minna. Tegin ise asja ära. 😛
Kevade tööd ja toimetused
Mets ja maa on õitega üle puistatud. Ükski aianurk ega kingupõlv pole kahe silma vahele jäänud. Isegi vilused põõsaalused on lilli täis. Tahedatest künkakülgedest rääkimata: neil kirendab imekaunis õievaip. Niisugune, mida oskab üksnes kududa kevad. Puud ja põõsad on uhiuutes ja helerohelistes rüüdes. Kirsid uhkeldavad valges nagu tüdrukud kooli lõpupeol. Neid vaadates tahaks hüüda: “Jäägegi…