Kostuvad vaid üksikud hääled. Miski liigub, teeb ja tegutseb pool-unistades. Tasa, kaeblikult, nagu õhkaks üksik hing pehmeil häälil oma igatsusest sõpruse ja armastuse järele. Vaikne kohin lehvib läbi puudelatvade. Muusika tekitab külmavärinaid. Ning vihm
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
:cry:
Lihtsad laused võivad meelde tuletada mälestusi. Mälestused võivad jällegi olla valusad. See muudab kurvaks. Väga kurvaks. Pean distantsi hoidma, haiget ei soovi keegi saada Tuul pidavat liha luudelt puhuma. Ning päike veereb ikka
Siinsed avarused
Tuhandehäälne lindude sädistamine täidab õhku. Kõik on detailiderohke. Taevas on lõputult laiuv ja ülev. Ääretus, kus taevas ja maa pole kokku traageldatud metsaribaga pilgu viimasel piiril. Kauguste taga on kaugused, lagendik lõpeb silmapiiril ja samas avardub uus
Sel teel
Päike vajub. Pikad varjud ristlevad teel. Õhtu roosatab loojangus. Idas sünnib täht. Esimene. Tont võtku, kui hea muusika! Piiritu avaruse tunne
Ebaloogilisus ja mõtlemisvõime
Muusika on hea. Inimesed on head. Öö on mõnus, annab mõelda erinevatele mõtedele. Tõsi, suurem osa mõtteid saab ainult ühe kategooria alla liigitada, kuid elu enamasti sellest koosnebki. Ning spontaansed olekud
Teeme Ära 2008
Saigi siis tehtud ära. Meeskond “Pulgakomm” sai minu juhtimisel kokku pandud. Kuuest inimesest tulid kohale vaid pooled. Põhjuseks muidugi force-major. Siiski, siiski saime kolmekesi hakkama Ilm soosis meid, higi küll voolas, kuid vähemalt mind see ei heidutanud. Peaasi, et oleks huvitav. :thumbsup:
Soojus
Lugesin täna pisut raamatut “Ebatavaline armastus”. Jälle üks raamat, mis toidab hinge. Tunnike olin ka koolis. Stefi mainis, et sõidab homme Uus-Meremaale tagasi. Hakkab Eestit igatsema. Mõned mõtefragmendid veel . Ilmad on soojad. Mõnus oli tähti imetleda, ja mitte üksi. — Teadagi, minu süda on elus. Päeva teeb eriliseks 24 pisikest põnevat tundi. Hea naeratus…
Lihtne päev
Päev on vaikselt veninud. Istusin täna pisut pargis pingil. Väljas oli pime. Nautisin kerget jahedust kogu oma olemusega. Pilk seiras järve, puid, veelinde. Mingil hetkel tõusin püsti ja jalutasin koju. Jälitav mõte. — Muidugi. Praeguse seisuga jääbki mind eluaeg jälitama Asjad juhtuvad põhjusega — väikesed testid hingele
Mahe õhtuke
Istun murule, toetan selja puule, näoga loojuva päikese poole. Taevas sidistavad mõned noored linnud. Üksikud pilved on osavõtmatult liikumatud. Vaatan üksisilmi, kuidas päike kiiresti kaob. Kui päikest enam ei ole, kui selle viimane punetav servgi on silmapiiri taha vajunud, istun ikka veel, lootes, et päike sealtsamast kohe uuesti üles kerkib, kuhu ta äsja kadus. Silmades…
No man is an island
“Some men see things as they are and say ‘why?’ I dream of things that never were and say ‘why not?‘” George Bernard Shaw Normaalne on olla ebanormaalne. There’s nothing worse than being normal — Pahh. Pahh. Käisin eile rattaga metsa vahel sõitmas(käisin täna ka). Hea on olla hea. Hea on aidata teisi. 😉