Tsiteerin:su mõtted on nagu nii mujal, sa isegi ei süvene =D, nii ebaviisakas sinust
Autor: Artti
Olen
Olen rahulik, sisemiselt tasakaalus, valmis kõigeks
Õnnetunnid
Iga koosviibitud hetk nägu õnnest ilmestamas Piiritu keerulisus ja meelte jõud Viimase silmapilguni kinni sinust hoidmas Süüvides vaimustusest ja nõrgana väsimusest möödunud õnnetundidesse Mõtete laviin peas kohisemas, mis unistustele andumas Tulvil armastusest ja tänutundest maailma vastu, olen mälestusest joobumas
Hmm…
Ta sõnad voolavad hinge
Tema
Tema silmad on täis pehmet valgust ja hellust. Tunne valgub üle kogu keha, haarates kaasa kõik ihuliikmed Lummav mõte. Tunnen, kuidas hingamine muutub raskeks. Puhkenud tunne kannab mind kui merelaine
Paberilehelt
Kes elanud küllalt kaua, teatab eesriide langemise hetkel kohalt tõustes ja lahkudes: “See etendus oli hea!”
Vaikuse seiklus
Väljas sajab vihma Vaikuses on imeline jõud. Mõnikord valitseb täielik vaikus. See pole mingi tühi vaikus, vaid ootusega, elektriga küllastunud, isesuguselt elav. Voolab nagu nähtamatut jõudu ühest teise. Tundsin, et tühine vaikimine on tõhusalt tugevam kui ühine kõnelemine. See on sügavam, laiem ja piiritum oma müstilisuses Kahju, et kõik inimesed ei mõista, kui väljendusrikkam on…
Eksisteerime
“Näed, Didi, ikka leidub midagi, mis loob mulje, nagu me eksisteeriksime, eks ju?” — Samuel Beckett “Godot’d oodates”
Katki läinud unistus
Läbi öö, kuu hõbedases säras mööda teed õõtsumas hall ja vana tuuleke kui väsimatu rahmeldaja Näeb tuuleke kuukiirte kimmelduses metsa serval ootamas katki läinud unistust Üksik veretu joon pilve mustas varjus on kitsalt taevasse surutud Tuule paisuv mühin on aega mõõtev sammuke Kuu hõbedased kiired teravusega hämarust lõikavad, kuis unistus leiab kodutee
Mõtted
Mõtted liiguvad kiirelt. Ma ei suuda neid püüda, aga ma tean, millest need mõtted koosnevad. Nad tekitavad minus sooja tunde, see on midagi erilist. Keeruliselt eriline. Muutub vaid minu sisemine olukord