Pole ammu hommikul vara ärganud(vaid kolm tundi und) ja nii tundus langev päikesevalgus ebatõeline. Koperdasin köögis hommikusöögiga ja siis jooksime bussi peale. Sasipusa vajas täna toetus katsetel ja seda ta ka sai. Ainult võõrad näod on veidrad, kuid kasulikud Homme on pühapäev Leidsin raamatu. Leidsin ka raamatu. Ja lugesin rõõmust, nagu poleks ma elu sees…
Autor: Artti
On asjad, on lood
On asjad, on lood, on reeglid, mis muutuvad. On segu, on tegu, on muudki, mis ruutu pandud. Tõuseb päike, tõuseb kuu, kust on neile õigus antud? Veereb pilv, ütleb klassik: voodi alla peida tassid. On tavaline, on kummaline, hallid massid passivad, ja tööd tühja rassivad, mis? kas on sassis nad? On vaikus, on tõde, on…
Olen ohutu rakendus
Mõtted on eemal, kaugel. Sajanditest ei saa rääkida Küsitakse, kuidas minu (kuuma päikseline) päev? Hmm . läksin kuus hommikul kassi kõrvale magama, ärkasin nelja paiku õhtul. Sõin loojuvas päikeses hommikust ja siis pusisin heinarulli lauda varjus lakka. Alguses üritasin tarka süsteemi leiutada, kuid parem oli ikka tavalise hargiga üles loopida. Töötasuks tavalise jõe mõnud Suur…
Uus elu
Sündis poiss, kell 3 40
Sürrealsuse kvaliteet ja akropüütiline mõtlemine
Viljandis Kui ärkasin, magas kass selja peal. Siis ronis külje peale ja nurrus seal ning palus, et ma teda sügaks siit ja sealt Aja värvides kõnnin kivi äärel. Sääski on piisavalt, et neist puder vormida. Tühi kõht või tühjem pea? Otsustan hoopis enne uinumist ujumas käia Every cell in my body is happy, every cell…
Tumeda ¨okolaadi tõus
“Maailm vaevleb agoonias, mil ägeneb globaalne mõtlemine, mis põhjustab globaalset soojenemist(või on põhjuseks nina nokkimine) Alates sellest ajast, kui teadlased avastasid Øokolaadi laheda mõju, on hakkanud Øokolaadifirmad tootma üüratus koguses Øokolaadi igale põnnile, vanainimesele ja koerale Ning nüüd on 90,1% maailma populatsioonist paksuks läinud ja nii raske on kohtingule pääseda, mis jällegi tekitab igaõhtust depressiooni,…
Battle Toads II
Mängime kakskümmend aastat vana telekamängu Battle Toads II. Kurjam, kuid mitte kuidagi ei saa kolmandast tasemest läbi Hommikul vaatame analoog-televisiooni surma Maasikad. Mustikad. Muusika. Sinise ninaga valge bussi lugu. Melu. Mõnus
Kuldne päev
Ärgake üles head inimesed! Sinine liblikas maandub jala peal ja siis põgeneb kui teen käega järsu liigutuse, et sääsk maha lüüa Usun, et inimese võime tunda, tajuda ja tunnetada teenib ainult üht eesmärki — siduda teda tihedamini kõige ümbritsevaga
Kraavihallid
Kuumade sütete hõõgumisel ronivad kraavihallid udu varjus oma peidukohast välja. Nad kannavad parema käe otsas vaevumärgatavat neoonrohelist laternat ja vasaku käega toetavad end kõvera kepi otsa. Ja nõnda poolroomates küürakil tatsavad nad kustuva lõke suunas ning samas vaikselt kähisedes: “Shoojha, shoojha” just nagu teise taseme kummitused nahkkiire küüniste vahel
Kunagi teises Eesti otsas
Mürapall veab kärurongi, grillib kakskümmend viis-kaldkriips-kaheksa ja naerab oma kummalist naeru. Kõik on uus ja samas pole midagi muutunud – Linnaelu on halb. Onju! Maaelu on hea – Miks siis? – Linnas ei saa autodesse ronida Rakendame oma vankri tähe külge!