Kell neli laupäevahommikul Ōhtune grillipidu kasvas mōnest inimesest loendamatu hulga rahvani, kuni segunes mōlemal pool oleva muu peorahvaga. Söögiks liha, joogiks vein, nagu Prantsusmaal tavaks. Kitarrihelid reisikogemuste vahetamise häälte taustal koos uute inimeste, uute sōprade tervitustega. Lihtsalt tunne ennast nagu kodus Oui, Paris!
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Täituv unistus
Elumett vaadist trimpan. Nii raske on üle mere näljalt seilata, isegi kui taskud on poest varastatud riisist täidetud. Meenub isegi mandriaegadest, kuidas avastasin endas uue meelelaadi ainult shokolaadi süüa. Segane värk, ütleks. Aga mulle nii meeldis shokolaad. Hiljem avastasin, et ei tunne ennast enam hästi, shokolaad pole minu unistus. Tahtsin midagi, mis mu vaimu turgutaks….
Pariisi tänavamuusik
Eile. Vōtsin jalad tennistest välja ja vabastasin sokkidest ja lasin ennast lōdvemaks ja mōtlesin: minu päev algas kaheteistkümne paiku ärgates. Palju sihitult kōndimist. Hiljem mängisin Notre Dame taga kitarri ja teenisin lōpuks raha ka, kuni lähedusse tungis tänavaorkester, aga mulle mängimisest piisas. Teenisin 10 eurot. Kinno Tāna Ärkan kaksteist taas, kuna uni oli hea ja…
Pariisi esmaspäeva ôhtune kohtumine
Ilm on tühi ja hall. Söön müsli-suhkru-piima segu. Olen unine, mis on muidugi mōistetav, kui oled kuuest saati linna peal uitanud, üheksa paiku liitunud koosolemisega ja kell kolm taas alustanud linna peal uitamisega, kuni sobivas kohas seisma jäämiseni, hääletu filmi vaatamiseni vōi raamatu lugemiseni. Ma ei tea, kuidas teiega on, kuid mina tunnen ennast ōnnelikuna…
Vahtrapuu
“Selle päikese valu ei sõltu mitte jahust, mida kuningate haldjas taevakaarelt alla puistab, vaid mahust, mis püksitasku august korstnalõõri kaudu võitu tähistades sisse tuiskab ” On lause kirjutatud vahtrapuusse, kui tolle koor maha kraapida. Imelik on mõelda, kuidas nood sõnad sinna said. Puu mõtleb? Elab? Räägib? Olen teadnud, et keegi jälgib mind, aga kes ja…
Jalutuskäik
Keerulised nimed ei tule silme ette, mida ma vōiks nimetada. Kuid jalutuskäik Pariisi erinevate nurkade alt. Olin isegi kahes kohas korraga: New York ja Pariis Unelaul väljub aknast ja sügis lōhnab tuules M. ütleb, et tema ei tea
Pariisi reede
Pariisi kodu vahetamas, poode kui muuseume uurimas, (vistist olematu) pikniku otsingul, öises Pariisis jalgrattaga ringi tiirutamas. — Pariisis elab palju inimesi ja rohkem soovib juurde tulla. Inimesed vōitlevad oma koha pärast. Aga mina siiki naudin ja olen ōnnelik. Vahel istun lihtsalt pargis ja mängin
Kôrvaltänavad
Eile oli Pariisi sümbol, Notre Dame, Triumfi kaar, Louvre ja palju pisidetaile, muusika ja tants Seine kaldal, ööelu. Täna kilomeetreid kōrvaltänavaid, et püüda Pariisi silmapilk. Palju erinevaid inimesi. — Victor Hugo istub kuskil kōrval pingil, saksofon kostub üle tänava, puhub tuul ja päike loojub
Tuhat kilomeetrit hiljem Pariisis
Lühidalt. Vahepeal on palju juhtunud: veetsin toredat aega Linzis peoelemendina ja uute inimestega tutvudes, sōin terve tiramisu koogi ja pastasalati, nii et hiljem hakkas veidi paha. Külastasin ARS Electronica üritust. Söin tasuta burgereid. Otsustasin äkitselt kasutada vōimalust ning läksin prantslastega Pariisi, kust 24 tundi hiljem leidsin esimese eestlase ja vōimaliku töökoha. Jōin parimas Pariisi veinibaaris…
Der Wiener Deewan
Lühidalt: Käisin Der Wiener Deewan restoranis tasuta söömas, enne küsisin muidugi, kas nad on sellega nõus; aitasin valmistada tere-tulemast-head-aega õhtusööki; lõin uusi tutvusi. Haah . Läksime peo moodi asjale, mis siiski on rohkem kui sotsiaalne koosolemine