See on ja on ning otsa ei saa. See hinges kasvab ja on, sest kuidagi ilma ei saa. See on koolibri lend, leegitsev tõrvik, matvalt kibe luuleline, tammepuu tõrude tosin, sellel on juustumaitse ja pilvede valge sosin, see on kadunud malend, trükimustas iks, taasleitud tervik, mis väga katkine. See on nagu homne tere, kolme moodi…
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Sädelemise õpetus
Nüüd, kus olen oma paranormaalsete võimetega telepaatiliselt aeglane tigu, on aeg nautida oma tagasihoidliku eksisteerimist. Pilved istuvad, päikegi on paigal, puud dirigeerivad tuulega. Rohi kõdistab väikeste laste jooksvate jalgade taldu. Pintsel ja värvipott seisavad ukse kõrval ja ootavad oma kasutamist. Meeldiv koorene jogurt maasikatega ning poolik arbuusikera täidavad kõhu maitsva meeleoluga. Taevas on mustikakiselline. Õnnelik…
Joonistavalt
Ma mõtlen, et sa mõtled metsa Me koos ses loos mõtleme Kõik mis võiks, kui vaid oleks ja ainult takistusi poleks Tõde oleks viljalõikus või lõik, kus astud, mis teeb ellu nagu kasvav leek, kingib sulle uue lelu — elu Nagu lauamale, mis sind lükkab eemale, vaid mind, mu silmad on väsinud, mahl ei maitse…
Hulkuri momentum
Soovik olla hulkur ilma ajata, kiirustamata, lootes vaid heade inimeste lahkusele
Neid tuhandeid
Sinust unistatud hetki on tuhandeid, mis algusest peale ühendamas meid: su silmad säravad kalliskivi tähed; su pehme suudlus aina rohkem hinge läheb; su kallistus on kirge täis lõõm; sa kuuvalgel lill, mida vaadata rõõm; Oh, sinust unistatud hetki on tuhandeid Veidi mõtlen, unistan juurde neid
Getting the feeling of rain
Eile õhtul: Pusasasi märjaks kastmine kujunes kättemaksuga. Ta viskas Krispa riided ja ühe jalatsi vette. Krispa alustas kohe oma kättemaksu vastu sooritamist, loopides laia kaarega pusasasi jalatsid oma uppuva kraami seltsi. Ja kui mõlemad vahetult asjadele järgi läksid, siis nad kergelt mürgeldasid veel vees Hommikul: Vihm on keskööst saadik sadanud. Ärkasin pärast mõne tunnist und…
Monoliitne tsüaniidenergia
Reedene esimene osa: lugesin raamatu läbi, käisin õega salaja kell kaks öösel võõral batuudil hüppamas, magasin, niitsin muru Üleeile kell kaheksa õhtul algas minu jaoks esimene kord, nagu nii mõnelegi, couchsurferite kohtumine vanalinnas. Kogunes huvitavat rahvast prantslaste, sakslaste, ameeriklaste, soomlaste ja eestlaste näol. Kõik erineva taustaga ja oma looga. Mul oli pidevalt déją vu tunne,…
I have created the sound of madness…
Mahedalt soe tuul liugleb üle, vihm ei suuda otsustada, kas sajab, tibutab või on lihtsalt olemata. On see õnn? Pool nädalat olen olelenud jõuduelu, justkui midagi oodates, ennast avastades või maailma taga ajades Yeah Yeah Yeahs — Zero
Lugedes lillede ideesid
Vihma pladistab lapselikult taevast alla. Kui tähti läbi pilvede oleks näha, siis märkaks, kuidas nad plinks ja klinks seal üleval teevad “Hmm . ma ei usu, et aknalauale oleks tark ronida,” sosistab Mann ettevaatlikult “Ära muretse, ma olen kaasas. Lihtsalt tule. Ma näitan sulle, kui ilus seal üleval on,” seletab kerge õhinaga Timmu “Sa ei…
Hommiku udu
Aken nõksub kuuldamatust tuulest. Linnud jutustavad sädistavalt teineteisele möödunud päeva sündmusi ja oma elu õnnelikumatest hetkedest. Taevas on ühtlaselt hall, mets seisab sõbraliku toena akna taga — hea on olla, õnn on olla Mina: “Lähen poodi ” Vend: “Kas tead, väljas sajab vihma ” Mina: “Sama hea on öelda mulle: väljas paistab päike “