Timi kõndis õhtupimeduses mööda sädelevat märga asfaltee äärt, mis tekitas talle tunde üksindusest ja eraldatusest. Tema mõtteid saatis soov kirjutada. Kirjutada lõpuks valmis see kiri, mis tal juba pikemalt meelte avarustes kaasas kõlkunud Koju jõudes istub Timi laua taha ja haarab pastaka, alustades väriseva käega kirjutamist: Armas Lorelei, on õhtu. Peatselt siiras öö. Oled mu…
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Teemapidu
Kunagi pole rääkimiseks õige aeg, seega on alati rääkimiseks õige aeg kohe Tuuletu ilm muudab toas olemise palavaks ja sunnib enamuse päeva veetma vees. Sääsed sumisevad mootorina toanurgas, tehes hulluks mitte minemise enne magaminekut võimatuks You just know
Every day it’s a getting closer
Kõndisin viisteist kilomeetrit väike kivike häirivalt jalatsi sees. Alles koduteel leidsin justkui põhjuse selle eemaldamiseks. Ja sääski on nii palju, et paranoia tekib nende vastu Harjutasime veidi rulaga. Nii mõnigi tegi sundmaandumisega tagurpidi saltot.
Hetkede elu
Hääletades kohtab tõesti igasuguseid üllatavalt eristiilis mõtlevaid, rääkivaid, käituvaid inimesi Sasipusa sünnipäev algas vaikselt kohale ilmumistega ja kestis pea hommikuni. Lugesime s-piiblit; lihtsalt üritasime midagi saavutada, kui puudus klaasi omanik; ujusime alasti vihmatibutuses, vähemus ei ujunud nii ja üks oli vaimseks toeks Nüüd on udune nooruse kujundiga kuuga öö. Vesi on sama soe kui eile
Väikeste numbritega asjad
Vahel on see nagu gigantide heitlus ja kumbki ei tea, kes keda lööb Alati on võimalus. Alati. Aga vahel mõni lihtsalt ei viitsi. Miks? Ma ei tea. Kahju, kui pead hiljem kiruma oma ebaõnnestumist, sest ei proovinudki Ja lähme hääletame taas. Enne muidugi hõiskan valmimise täiuslikuse üle. WOOAAHH!
Bérhfert kaisus
Tundidest kuskil pargis veeta mulle vist ei piisa, igatsus ikka tiksub sees Taevapiir on keskööl oranø. Mõni öökull lendab huigates ringi, mõni öökull istub traadil ja jälgib su liikumist
Kummaline kuues aastaeg
Minu ees loojudes kuldab päike oma varandust Päev just nagu üleeile ja üleüleeile, ainult et, — kui vahetasime meretuule jaheduse künka kaitsva soojuse vastu — tudisime lihtsalt rohkem
Päikeseline vaatepunkt
Vaimseid rõõme nautivad rohukõrred ootavad väljadel seda kõditavate hingesõõmudega tuult, kes otsib sosistades oma venda, et saaks kuidagi hea palvega kaaslaste kasvamist kaasa utsitada
Lill kasvab rohus
Inimesed on täna endale avastanud ühise nimetaja Taas päev sinuga. Kogesin ühte hetke, kui istumise murul ja sa rääkisid. Lihtsalt vaatasin sind, sees pulbitses hingeelu müsteeriumid. Oleksin tahtnud midagi öelda, aga ei leidnud sõnu Michael Bublé – Call Me Irresponsible
Miks?
Päike loivab uniselt oma igapäevast varakult alustatud teekonda õhtusse Hääletasin Viljandist Tallinnasse stiilis mul-on-lilled-ja-seega-olen-kena-inimene. Esmalt jalgrattas. Siis buss, aga sellest jäin maha. Niisiis kõndisin iseseisvalt edasi ja ootasin pealevõtmist. Mingil hetkel tuli mulle vabatahtlikult transporti pakkuma kummaliselt lõhnav rollerivana, kes viis mind tubli kolmteist kilomeetrit edasi. Hiljem sain kahe masinaga Tallinnasse välja Olin sutsu Lonnega…