Mul pole eriti aega kirjutamisele keskenduda ja seda lihvida, kuid eile siis pakkusin ennast meeskonna vastutajaks. Loodan, et saan asjaga hakkama, seni on vähemalt õnnestunud Eile toimus ka meediatund, kus räägiti, mida tohib ja mida ei tohiks rääkida või teha. Peangi nüüd jälgima, mida siia kirjutan. 😉 Mobiile pole seni ära võetud, seega saab õhtul…
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Teisel päeval
Eilne päev algas kiirelt. Pärast kella kuuest äratust oli aega viis minutit, et olla dressidega väljas rivis, kust me alustasime jooksmisega. Uute botaste tehasehõng levis õhus ja hiljem tutvusime kakskümmend viis korda asfaldiga. Edasine päev oli muidu kujunenud justkui vanaisa vormikuube kandes mõne tunni ja rivi õppustega. Joondumine saab ka vaikselt selgeks koos rütmiga ja…
Tapa suurtükiväelane
Vasak, vasak! Üks, kaks, kolm! 😀 Ma olen hoopis Tapa suurtükiväegruppis, koht kuhu ma alguses soovisingi. Muljetades pean mainima, et esimene päev peaaegu läbi, mis enamasti sisustatud rohkem ootamise kui tegutsemisega. Toit on suurepärane. Käsklused panevad naerma, kuigi naerda ei tohiks. Muide telefoni kaudu trükin, seega ka lühemad sissekanded.
Saapaviksija
Hommik on vihmane, kuid päikeseline. Mul on taas vaid kolm tundi und. Kella kümnene kogunemine Tallinnas. Minek Jõhvi. Sellist Arttit ei näe te enam kunagi. Väga ebatõenäoline Õnn kaasa sulle sinna õudukasse . 🙂
Juuksekesed
Mul pole enam juukseid. Lõikasin ise maha. Põnev oli Kannan pead, mis mu mõtteid teab ja elu seab Elu on võib-olla siis keeruline, kui tervet elu korraga elada. Kui tükkhaaval elada, siis ei ole see mitte midagi rasket. Pean lihtsalt hingama ja olema. Hetked on nii lühikesed ja nendest läbi puremine on sama keeruline kui…
5(2x + 5)
On hommik. Tegin öö läbi matemaatikat. Peaksin nüüd tudule minema. Süüa tahaks ka. Koristama jälle peab. Raamatud ootavad raamatukogu. Juuksur. Muusika mängib. Inimesed räägivad. Olen tuim. :blink:
Kolmkümmend kuus on ka number
Mu elu sai öööhes uued mõõtmed. Või vähemalt ühe mõõtme. Ja nüüd naudin Øokolaadi-koorejäätist ja vanilli-koorejäätist Øokolaaditükkidega Ma tunnen teile kaasa, soovite seda või mitte Sügisene ärganud tuul hullutab endas vaest õuntest tühja õunapuud, mis nagises vastu Kui distants siin meie vahel, siis on see sina ja mina ja mina Läksin täna hommikul mõned minutid…
Kujundmas
Maailm liigub nagu kuu üle taeva, tagaajades kadunud rändajaid. Vahel isegi peitub kahekordse klaasivahe ning ühtlasi läbimatu ajavahe taha, mis on tihe ja raske nagu mõnikord haruldaste maalide ette tõmmatav punane sametkate Oi, kuidas ma ajan inimesi sassi. Kas keegi näeb mustrit?
Klirisev klammerdis
Jaa, öö on kummaline aeg. (Pimedas ei saa magada ) Absurdseid nalju hakkab suust välja tulema ja nõnda, et kõkutad end laua alla. Ja siis palutakse pausi. Kurjam, olid siis sipupüksid või sukapüksid? — Öösel muutub inglise keel nigelamaks, ja oleks see siis ennem parem olnud
Kellmeeter näitab peagi kaksteist
B-b-b-baby, i think i’m going c-c-c-crazy Loen päevi, kuidas ma armastan elu. Siiras muie. — Mul on õla peal papagoi, ainult vaja veel silmaklapp ning kutsuge mind piraadiks Jõudsin tõdemusele, et tahaksin kedagi kaissu endale Amos Lee – Sympathize