Päratud viljapõllud saadavad mind vasakul. Paremal jookseb jõgi. Nende mõlema vahel ma lihtsalt paar tundi viskan korvpalli korvi: “Kas ta tõesti ütles eile nii? Jap, ütles küll. Võhivõõrad, kui me alguses olime, jagas ta minuga oma isemoodi meeldivust. Teagi, kas kunagi kohtume?”
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Vabandus
Päeval, mil suundusin bussijaama, et sõita Viljandisse, külastasin ma raamatukogu ja lugesin ühte pisiformaadis raamatukest. Idee oli otsida päevaks innustust. Sattusin aga tsitaadile, mis oli kategoriseeritud vabanduste alla. Autorit kahjuks ma ei mäleta, kuigi sooviksin seda väga. Meeldegi jäi vaid osa lausest: “Kõik oleks võinud teisiti minna ” Sellega kandus minusse kurbus
Kõrvu kostuva maagilise õhtu õitsvas laulus…
. võib jääda kõike mäletama Eile hommikul lasti mul pikalt magada. Väike poiss äratas mind siis, kui oli tarvis minema asjatama linna peale. Põhisündmus oli School of Rock. Just mitte minu muusika. Kohati kostub see kõik kõrvulukustava karjumisena, — Ähh? Ma ei kuulnud midagi. — aga ma jäin ellu Hiljem kiikusime laste mänguväljakul. Lauldes ajasime…
Pealkirjatu…
Love as much as you need, then give little bit extra Kuskil oli väikese tütarlapse õnnelik naer
Elu on võimalus
Igal sammul on oma võlu, iga trepiaste saab loetud Sõbrad muudavad mind tugevamaks ja julgemaks. (Alguses võib ka arg ja nõrk olla ) — Piirid on ainult minus
Peaksin 37 minuti pärast üles ärkama
Hommik algab tõdemusega, et parim aeg magama minekuks ei pruugi just olla kell kolm öösel. Ma pole üleüldises mõttes raasugi maganud. Isegi padjavahetus ei aidanud Aimatava ilma häirimatu oleskelu Viljandisse
Foggy green light from morning life
Mõnel inimesel on selline hääl, mis kõlab nõnda, nagu oleks teda tundnud eluaeg, ja samas saabub ka see soov, et võiks ka nii olla. . ja mõnel pilk Tuleviku kiirteele põigeldes ja peatudes märgi juures: aastad hiljem Võtaksin kapi pealt neli kommi. Nähes mitu kommi mul peos on, vaataks hamster mind pilguga, mis vastaks küsimusele:…
Üks sisemine sära
Armastan seda, kuidas hommikul ärgates uus päev kobamisi tundub Liikumist oli palju. Inimesed: õde ja kaks pluss isikut pluss kolmas. Pilved on vaid näiliselt hallid, lähemalt uurides on näha roosakust. — Part of the beauty of falling in love with you, is the fear you won’t fall — Heidaksin rongijaamas pingile pikali, kuid sellega hõivaksin…
Ja muusika mängib, kui maailm on läinud
Magan või siis juba ärkan toas ringi jooksvate väikeste põngerjate tõttu. Keegi on teleka mängima pannud. Tunnen, kuidas igas minu lihases pesitseb veidike unekirmet, mis lubab mul veel voodis lesida. — ” . mul on nii palju lihaseid” — Hoian kätega oma näiliselt tühja ja hallides mustrites patja. Mingil hetkel sugeneb minusse elu-on-täitsa-mõnus naer, mis…
Elevandil on neli põlve
Võtsin musta klaveri pealt neli kommi plaaniga kaks anda väikesele vennale. Mainisin talle ka. Tema teatas kohe: “Ma olen juba täna palju kommi söönud ” Ning, nähes mitu kommi mul peos on, jätkas küsimusega: “Mitu kommi sa oleksid mulle andnud?” “Kaks,” vastasin mina muiates tema siiralt küsitud küsimuse peale. “Sa võid mulle siis kaks kommi…