Rubriik: Ääremärkused

Pilvedel on oma ooper ja mina veedan jaani maal. Hea ja rahulik on siin olla. Vana vinüülplaadimängija mängib nii välis- kui ka kodumaiseid lugusid. Saunamajakeses on tunda sama vana hõngu. Sääsed ründavad endiselt oma metsikusega. Vett veetakse ikka eemalt kaevust. “Välipeldik” näeb ikka samasugune välja. — Midagi pole muutunud. Selline on maaelu Sõnatud igatsuse hetked

Aknast puhub kõditavalt värske tuul. Kaks vahtrapuud kasvavad häirimatus rahus. Koos. Ja linde pole kuuldagi — väljas on tuuline vaikus. Toas mängib muusika. Kuidagi on nõnda sattunud, et polegi jälle kodus maganud. Ringiliikumine. Vahepeatus “sõbra” juures. Mõistus on mõteteta. Südames on head mõtted I really want you

Hall hommik. Tuju on unine. Igal vabal hetkel teen ma uinaku. Eile oli üks lõpetamine. Täna on veel kaks. Lõpuks ometi saab see kõik läbi Kus on su käed?

Jah, ma olen tagasi. Jah, ma tean, te igatsesite mind. Nüüd oleks vist palju kirjutada teile, kuid ootan õiget aega. Lihtne unisus ja väsimus

Nõnda kena hommikut teile, et teil lausa tore tuju hakkab!Oh, kuidas ma naudin omatehtut! Ja tuju on ka niisama hea. Laulan valjul häälel: ‘cause I would be heavenly, if baby you’d just rescue me, now Ning nõnda ma triivingi tänasesse päeva If I had a single flower for every time I think about you, I…

Mõnus on sõnu kirjutada. Midagi voolavat ja pehmet trükivad mu sõrmed siia. Isegi, kui tulemus pole selline Algaval nädalal lähen Saaremaale. Lõpureis. Kell kaheksa on juba kogunemine, kuid minu kodukese asukoht annab mulle eelise ja mind võetakse koduukse eest peale. Juhhei. Üldsegi on mul selle reisiga vedanud. Alguses polnud soovi minna — küsiti suuri summasid…

Kõik ehk polegi nii nagu näib; ega ka vastupidi Päevast päeva saadab mind õnnelik meeleolu. Raamatu lugemine, kirjutamine, uinumine, inimestega suhtlemine, muusika kuulamine, riietumine, vaatlemine, hammaste pesemine, ärkamine, jalutamine, mõtisklemine, isegi vahel nõude pesemine hoiab mu sisemuse rõõmsana. Elada elu. Ja mul pole millegi üle muretseda

Elu on vahel tõesti kummik(loe kummaline). Ühel hetkel võõras inimene. Teisel hetkel keegi lähedane On üks rõõmus tüdruk, kellel on mänglevalt kerge naer, ilusad ja sügavad hallikas-sinised(terassinised ehk?) silmad ja soe paitav kallistus. (Ta pole ülearu pikk ega lühike ) Tõsi küll, mõnikord istuvad tema juhtmetel väikesed roosad mammutid, kuid nad on kärmed ennast liigutama

Armas unisus ja salapärane sära silmis, liikusin ma kergel sammul kodu poole. Naervad vihmapiisad veeresid mööda põski õrnalt kõditades alla. ¦okolaad sulab suus. Tänane on olnud hunnitu. Soojad mõtted, soovid ja tundmused — muuks ma ei oskaks neid nimetada. Hingan võimalikult sügavalt sisse, et kõike meenutada. Ja meenubki. Seda peab tundma Hetkel on minus vaimustuse…

Mängisin väikese venna ja õega peitust. Suure vennana olen esimene, kes loeb kahekümneni. Lisaks on minu kohustus nõnda kaua lugeda, et nad leiaksid endale peidupaiga. Põnevuse tekkitamiseks otsin neid raamatu vahelt, tikutopsi seest, teki alt ja vahel isegi heidan pilgu tasku — äkki on seal. Muidugi, nemad üritavad naeru tagasi hoida. Ja kui lõpuks leiangi…