Rubriik: Esimesed reisimullid

Puhas sinine taevas, kollane päike, elavad inimesed, lühikeste filmide festival

Teel olnud päevade arv: 54 Kitarri tänaval mänginud: 7 päeva Politseiga vestelnud: 2 korda(vist) Kilomeetreid läbinud: 4200 km Filmitud: 1 Pilti tehtud minust: 5 vōi rohkem(peaaegu vōrdeline tänaval mängitud päevade arvuga) Tigusid söödud: 1 Telgis magatud päevade arv: 1 Hostelis magatud päevade arv: 2 Magamata öid: teadmata Loetud raamatute arv: 1

Olen nii väsinud, kell on pool tundi üle kesköö. Homme vaatab, mis saab. Tahaks saksofoni selgeks ōppida. Uue kostüümiga oli huvitav raha teenida ja lasta ennast kuskile pildile jäävustada Liigväsinud, et isegi nuppu vajutada

Veereb päev rahulikult olles, kuni saabub ōhtu, mil valmistume prügisse sukelduma, piltlikult muidugi. Haarame koti kaasa ja lähme esimese poe prügikasti juurde, avame kaane ja korjame kōik kena ja söödava välja nagu sai, mahl, liha, kurgid, jogurtid. Käime kodust läbi ja lähme järgmise prügikasti juurde, kust leiame tomateid, virsikuid, kaks magusat saia ja veel kurki….

Piknik Seine ääres; esmaspäevaōhtune koosolemine; piletikontrolörid, kes meeleheitlikult üritavad minult mingit suuremas koguses raha leida, kuid on siiski sunnitud vaid lepima viie euroga; kōrvaklapidisko; kitarri harjutamine; ilusa-ilma-piknik Seine ääres koos uute inimestega ja huvitavate vestlustega Caravan Palace – Jolie Coquine

And all the roads we have to walk along and all the moments we have to fight for, you feel there is many things to do . but we walk right into the strife and maybe Soojendus kitarril tehtud, tuleb ennast varsti hakkata liigutama, sest algamas on esmaspäeva ōhtune piknik Kōht on täidetud juustu-tomati suppiga…

Septembrikuine hommik Pariisis. Uduloom roomab kōikjal. Eiffeli torn on oma tuled unustanud ja kōrgub lihtsuses, kuni kaob lōplikult uttu. Linnud häälitsevad, mōni rotipaar jookseb pōōsast prahi sekka, et päeva täiskōhuga alustada Ja siis saabun presidendi palee juurde ning imestan sadade inimeste üle, kes juba järjekorra on moodustanud. Aeg otsida inspiratsiooni ja äärekivil istudes midagi luua…

Unise peaga panen kirja päeva momendid Jahtisime terve päeva Pariisi kord aastas rahvale avatuid kohti. Jōudsime vaid mōned valitsuse paleed üle vaadata. Homme aga on meil valikuna Moulin Rouge, Prantsuse televisoon ja presidendipalee. Mina olen valinud viimase. Ärkan hommikul vara, et esimesena järjekorras olla. Seitse peaks piisama Hiljem liitusime technoparaadiga, kust ei puudunud muusika, eufooria,…

Kell neli laupäevahommikul Ōhtune grillipidu kasvas mōnest inimesest loendamatu hulga rahvani, kuni segunes mōlemal pool oleva muu peorahvaga. Söögiks liha, joogiks vein, nagu Prantsusmaal tavaks. Kitarrihelid reisikogemuste vahetamise häälte taustal koos uute inimeste, uute sōprade tervitustega. Lihtsalt tunne ennast nagu kodus Oui, Paris!

Eile. Vōtsin jalad tennistest välja ja vabastasin sokkidest ja lasin ennast lōdvemaks ja mōtlesin: minu päev algas kaheteistkümne paiku ärgates. Palju sihitult kōndimist. Hiljem mängisin Notre Dame taga kitarri ja teenisin lōpuks raha ka, kuni lähedusse tungis tänavaorkester, aga mulle mängimisest piisas. Teenisin 10 eurot. Kinno Tāna Ärkan kaksteist taas, kuna uni oli hea ja…