Rubriik: Riimid

On lilli-lilli erinevaid on kollaseid vaid punaseid ja sinisemaid kenasid ja kaunimaid jäävaid ja mööduvaid armsaid ja avaraid kuulajaid pealtvaatajaid Ja tea, nõnda kirjutan veel, Olid ju minu eluteel

Kollased kaelkirjakud reastuvad mööda kahhelkivide mustrite saladusi, pikka koridori jälgedega reostavad, kujutledes lapse hingelisi lapsikusi Seinad pealtvaatajaks kummalist moodi, koridoris kiirtee nähtamatu loodi Laps mängib, hoiab rooli, ei hooli, et autoks peab ta kollast tooli Ja äkki on teel täpiline kummik Tekkinud on rõõmuks liiklusummik, mis põhjustanud – nagu tava erkpunaste kaelkirjakute naerukaja

On mõte või sõnad siis või kiri, mis mu unne viis Hommikul mind kandmas mõte nii, võiksid olla mu kõrval siin

Kaks tugevamaks elaks Teaks. Püüaks. Võtaks Harvemaks kiduramaks paistaks Köidaks soojaks taustaks Iseendaks tahaks heaks, mürisevaks, keerulisemaks, julgemaks, rahulikumaks Saaks purustavaks

Kus unistus sul leida aare? Külasta linna üle vikerkaare Kaugele sinna ulatub haare Ainult sinna tuhandeid miile. Tuhandeid miile eemal ärkad, kus udus kadus kusagile eile . kus puudub igatsev üksindus Lapsed rõõmsad roosad siis, sa tunned tundmatuid tuuleiile Märkad Keegi ei karda Keegi ei karda, et ta teab Teab — seal pole miskit miskit,…

Ja külmus kõneleb sosinal Nagu mitmed hällilaulud Laula mulle Laula mulle Külmuta videvik Muuda mu hingetõmme uduks Ja mu silmad jääks Külmus, see kõneleb Nagu kadunud laps Koridoris Ilma akendeta Ilma usteta Lihtsalt koridoris Külmus Hällilaulu laulab Kuni magad Enam ei ärka

My mind is locked into sound So please, lets talk about me Before i hit the ground Will you ever catch me You don’t have to disagree To fall, thats my obsession But will it make me free? My forever and ever question At the edge of the world i think, i think a lot…

Sinu käed on hää ja lohutav uni, milles närbund lill veel kord õide läeb Mis sest säilib raagus hommikuni, päeva sompa värvima jääb? Sinu käed on selgund mõtte malbus, lihtsa lembe rahu, iidne vaikne viis Kui mu ümber rõkkab riid ja halbus, kas ta tasast kaja kuulen siis? Sinu käed on olematuskerged ning nii usutavad…

Kui sa kuskilt kukuks, sind kinni ma püüaks Kui sa vajad valgust, luban, ma leian küünla Kui sul on jahe, ma annan oma jakki Kui sinu pea valutab ma teen asja heaks Sa tead Sest . mulle meeldib, kuidas sa ütled hommikust ja sa võtad mind nii nagu ma olen

Olgu ta suur või olgu ta väike — kuskil ikka paistab päike Saan alati sooja, sest on keegi selle soojuse looja Keegi, kes sageli ootama peab Keegi, kes mõistab ja kõike teab