Rubriik: Tavatult teisiti

Tunded — tunnen, kuidas need avarduvad ja laiendavad mu hinge Iga päev avan uue lehekülje imede raamatust. Raamat on

Vaikne aeg. Vaikne päev Tunnen, kuulen oma hinges sõnu, igatsust, kuid ei saa neile kuju anda — ja nii tundub olevat kõigega. Alles õpin

Oleksin peaaaegu nutma puhkenud. Mõned pisarad siiski voolasid. 😥 Ma pole varem kellegi pärast nutnud. Raske tunnistada. Igatsus on nii suur

Olen sisemiselt kurvas meeleolus. 😥 Hinges on suur igatsus, mis lämmatab mind. Pole tegelikult varem ennast nii tundnud On valgus ja on tuli; tugevus ja teadmised

Igatsen Sind

Tsiteerin:su mõtted on nagu nii mujal, sa isegi ei süvene =D, nii ebaviisakas sinust

Olen rahulik, sisemiselt tasakaalus, valmis kõigeks

Ta sõnad voolavad hinge

Tema silmad on täis pehmet valgust ja hellust. Tunne valgub üle kogu keha, haarates kaasa kõik ihuliikmed Lummav mõte. Tunnen, kuidas hingamine muutub raskeks. Puhkenud tunne kannab mind kui merelaine

Mõtted liiguvad kiirelt. Ma ei suuda neid püüda, aga ma tean, millest need mõtted koosnevad. Nad tekitavad minus sooja tunde, see on midagi erilist. Keeruliselt eriline. Muutub vaid minu sisemine olukord