Ma olen põhja-malaisias ida kalda lähedal. Wakaf Bharu oli rongijaamas peatuse nimi, kui ma kolmeteisttunnise rongiga lõunast saabusin. Jõudsin looduse keskel olevasse laagrisse. Haned, ahvid, putukad, suured ämblikud on mu ümber aga üllataval kombel vähe sääski. Vihma sajab, ning aeg ajalt kukub hüti katusele käbi. Tuul puhub läbi puude. Aga ma ei ole kaugel moodsast maailmast – wifi on igal pool.