Mõelda, avastada palju, kuid aeg kui kalju seisab rahus rannal, kus kõrvu sosistamas merekohin Aega juurde arvele kanna, minut või paar, kui tohib?
Uued õhtud
Aga käija jalg komistab ikka millegi üle, istujale istmiku alla ei roni isegi uss — Karl Ristikivi(Sigtuna väravad)Pilvedest sirutuvad välja kombitsad päikese järele, mängivad sellega ja siis pistavad tasku
Maailmapilt
Ja maalib maailm pildi: ühe tooli näol ta laguneb Võitlus asjade nimesildi ja hingede vahel jaguneb Olukord sõnadega vestab, seiklus teguderohkelt kestab, seni kuni saadud aru mis on ei, mis on jah, milles kõik seisneb kah
Talve pingutused
Alanud on kevad. Kas ikka on? Öö veetsime seekord autokastis magades. Seljast ei võtnud me midagi ära, liiga külm oleks olnud. Ronisin isegi saabastega magamiskotti. Öösel juhtus ka häireid olema, misjärel me olime sunnitud jooksma metsas mööda lumerada lumekaevikutesse. Häirivaks muutus selle jooksmise juures see, et jalad said märjaks. Pärast häire lõppu ronisin jäämärjade jalgadega…
Seitse puru
Päikseline lumehommik. Istun isetehtud mugavustega toolil: kiiver ja labidas. Üleeile sadas terve päeva lund. Haldjahelbed tulid lumevalssiga alla Eilne päev oli täis ebaõnne. Õrn tegevusetus. Uuele positsioonile sõites läks arvutusauto kraavi. Kulus tunde enne kui saime edasi liikuda. Pea kuus tundi istusid teised külmas autokastis. Telkimisplatsile jõudes heitsime kiirelt magama ja õnneks möödus öö häireteta….
Lumehommik
Vaevu suudan silmi lahti hoida. Und jagati kahest neljani ja viiest seitsmeni, mis järel ma olin postil. Sinna vahele mahtus ringkaitsehäire Oeh, kummaline metsaelu. Eilsest hakkas lisa sadama poolemeetrisele süvalumele, mis juba on metsa all
Drill-laager
Ennelõuna. Selge sinine taevas on kevadpäikseline. Istume autokastis ja oleme valmis üheks metsalaagriks. Tuleb, ma loodan, tore nädal
Viiul
Ägiseb viiul kägisedes üldsegi mitte meeldiv On tühjus, on üksindus Ka seegi meeldiv pole On vaid üks põhjus. Ole! Ma olen avatud, käed laiali avatud Käitumine tavatu Tunnen, kuidas hinges tabatu Poleks ma nii vabatu Langen armsasse eilsesse unne, kägisedes viiul väriseb, pillimängu üle viriseb “Too uudsust mängu!” mulle käsklusi kähiseb
Tegeleda ebareaalsusega
Tänulik, et olen terve Tänulik saabuva kevade eest Taas on elustatud “traditsioon” homme algavale metsalaagriks — pakkida varustusekott. Laadisin oma salarelvad küljepaunadesse, nagu piimaØokolaad nougatikreemiga, präänikud, karamellkommid ja pohlamorss ja mõned apelsinid. 😉
Pärlmutter
Pärlmutri sees on liivaterast mees, kellel kasvab peos siniliilia eos, mille õite vahel õitseb sõnadeta teos, mille kaante vahel mõistatuste ahel ja pilt pehmest lainetavast merest, kus kõik mustendab pärlmutrite perest