Öösel saatsid mind erinevad unenäod. Nägin kuidas kolme suitsu tõmbamisest jäin purju. Väga kummaline. Üritasin siiski korralikult otse liikuda, kuid ikkagi ei tulnud nii nagu peaks. Ikka sinka-vonka tuigerdades. Unemaalt reaalsesse maailma tõi mind kella kaheksane äratus. Kerge hommikusöök, pidulikult ülikond selga ning kell kümme astusin uksest välja. Ilm oli hall. Igatahes . esmalt oli…
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Osake minust
Tuul üritab lagendikul kasvavat puud maha murda Tore on uusi asju avastada Maailm pole nii lihtne, et ujud või upud. Keegi kuulab?Olen väsinud. Lähen varsti magama, ma arvan. Mõtted on väsitavad ja teevad meeleolu kurvaks. Ma ei leia enda jaoks õigeid sõnu. Või nüüd, pärast väikest mõtisklust tean. Otsekui välk selgest taevast
Maailm peopesal
Eile sai palju jalgrattaga sõidetud. Ilm oli piisavalt mahe Täna sai pinstliga värvitud. Nii palju kui oskasin Kivil istusin, õhtust mõtlesin ma “Mis sa mõtled?” õõtsub puu
Puulehtede sosin
Murdsin täna jala. Nüüd ei saa pikalt koolis käia. Kooli on ju pikk tee. Aprill. ;)Asjade mahedus. Päevavalgus on kadunud juba mullapimedusse. Ikka ja ikka
Üks käsi
Hommikused rõõmuhõisked. Linnulaul Hämarik kutsus mind. Minusse tungib süvenev võbin, tuksumine. Ja siis kaob. Kuni järgmise korrani
Sentimeeterhaaval
Väike vend on nüüd nelja aastane. Ometigi tal on soov olla minu vanune. Ja minul soov olla tema vanune Vaikivad mõtted
Omas elemendis
Lagendikul kasvavad lähestiku kaks hariliku puud Ilus ilm. Täna oli tore spordipäev väikseima õega. :)Minus vilksavad mõtted. Üks. Kaks. Kuus. Kaheksa korda
Jällegi mina
Ma tean selgesti — mina olen mina. Ja mitte keegi teine, kui ma ka seda väga tahaksin. Et ma olen selline nagu olen. Alati. Väga paljud asjad võivad muutuda, kuid mitte see, et võiksin olemata olla. Või saada kelleksi teiseks. Samas selgesti tean ka seda, et kogu aeg on midagi oodata
Teeharud
Põllu kohal ripuvad pilved. Heledad, peenekiulised. Nii kerged nagu unenäo jälg. Nad lahknevad kolmeks ja näib, nagu pärineksid nad ühisest taevapunktist, mis jääb silmapiirist madalamale. Kolmeks hargneva pilve imelik peegeldus maa peal on hele, hetkel lumine tee, need kolm teeharu, mis ühinevad meie maja kohal. Üks mäest laskuv tee, tuleb otse ja seda on kaugele…
Cause one is the loneliest number
Aknast paistab rahulik talvemaa; õrnade lumemütsidega aiapostid. Mets kohiseb lumesajus raugelt. Mõnus lumi rudiseb ja laulab talla all Ma ehmun. Ja avastan enda — üksi(paljajalu pimedas metsas). Ja sellest teadmisest tulvab minusse järsk kurbus. Muud minus polegi