Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
.esmaspäev
Bla bla… Vihma sajab, joon kohvi, müristab, pesen nõusid ja optimeerin köögis asjade asukohta. Sorteerin mädanenud õunad välja söödavatest. Läheks kaugele. Homme vaja juhilubadele järgi minna, rahvusvahelised juhiload teha, dokumendid on ka valmis. Id-kaart on kohustuslik ja pass on valikuline, aga passi läheb mul rohkem vaja ja id-kaart on suva. Sinna templit ei saa lüüa….
Olen elus
Juba uus aasta… pole siia kirjutanud nagu igavesti. Katki olid süsteemid. Võtsin eile kätte ja tegin asjad korda. Näed parem ja on ka elukindlam.
Erinevad rongid.
Erinevad rongid
26
Homme siis 26 aastat. That’s fun. Mõtlesin kala grillõhtu teha – tähistame siis seda sünnipäeva ning viimane õhtu kõikidele külalistele surfihostelis. Järgmine päev lendavad kõik minema ja õhtuks on maja tühi terveks nädalaks. Muideks, marokkolased ei tähista sünnipäeva. Võib-olla rohkem euroopa mõjutustega inimesed, nemad ehk teevad koogi aga see on ka kõik. Järgmine päev on…
noneh
Pärast nädalast vihma ja halli taevast on päike taas välja roninud meil siin Marokkos. Elu hakkab vaikselt paika loksuma. Kaks korda päevas käime surfamas. Õhtu veedame terrassil kitarri ja ube kasvatades. Ning üheteistkümne paiku ronime rammestusest magama, et hommikul taas enne päikest lainete otsimiseks tõusta
hei-hoo
Pikka aega kasutamata olnud lihased annavad endast tunda. Kuid anname nädalake aega ja ma olen tagasi omas vormis Nagu oleks palju teha majas, aga samas nagu pole midagi. Vihm on otsa saanud ja päike särab väljas Pean Omari üles otsima, et ta aitaks mulle telefoninumbri muretseda. Alati on hinges kartus, et petetakse rohkem raha välja,…
kas
Riiakeses
Võitlen pimedusega enda silmis, mis tahab mu hingeaknad sulgeda, aga kes mu asju siis valvab? Kuidagi kaldusin teelt kõrvale, kui lennujaama poole kõmpisin, aga õnneks päästis GPS mu ära. Viuh Oh, mann! Kas mu blogi töötab taas korralikult?
Merepäevad
Annika küsis, miks ma ei kirjuta enam. Näe, kirjutan ju Kirjutan, et olen laisk. Toas on palav. Võimalik et lämbe. Ning ma tinistan oma kitarri kui väljas on päike. Omen magab maas, Tuut lamab maas ja nohiseb läbi nina. Akita peidab ennast kapi otsas kasuka sees Hinges unistus olla kokk purjelaeval ning mängida merele ja…