Rubriik: Riimid

Sul on eriline uni Ta kõnnib pilvedel, kõigutab jalgu kuusirbil Vahepeal peidab end tikutopsi Mäletad? Sinu uni pidi seda ka minu unele õpetamaTuba koristad üksnes siis, Kui sirelite õied tuppa satuvad Sulle ei meeldi kui inimesed kurvad on. Tahaksid oma õnne nendega jagada Tahaksid minna Antarktikasse, kuna seal on virmalised Sulle meeldib Island, kuna seal…

Nõnda jääb minusse ja minu jaoks Tilluke lootus Väike ja õrn Veel alles on Ka minu jaoks

Homme, eile ja siin, kord, alati ja nii, mind, sind ja siis haarab hüplev üksik mõte, kurvalt kostuv naer või lihtne lauluviis, mis allikana eemal’ viib Kõlab pehme-pehme hääl, neist mulle kerge tõuge Sinu-minu kõrval käed, mis eemal’ juhib mind hommikusse viib

Soovin, et oleksid lähedal Sind ma ootan, aega loendan, sest vaid seda oskan Loen kõik palved, mida tean, mööduv tuul ütleb aega, siravad tähed öös teretavad Ja ikka ma ootan Eemal udused mäed, kõrgel selge taevas Päike vett suudleb Mõtisklen, mil saabud Loen aja kokku, mida tean, mööduv naer räägib valet Miks ei kiirusta sa?…

Ikka põksub, kas sa ei kuule Ja kui ütlen sulle armastan sind, kallis, tõeline armastus silmis Kas sa ei tunne? Ikka haavades, kas sa ei saaks terveks teha? Sa oled see, mida minu silmad igatsevad Kas pole möödunud kuid, oodates sind? Mõeldes sinust Veedan oma päevad Isegi õhtul Sa oled ära

Tuleb vihmas, tuleb varjus Tuleb kurb vihmakarjus Ära jookse. Ära peida Minu seest võid valu leida Elada kurbuse valus, peita ennast puudesalus Soovimata kuhugi peituda, seisab karjus kivina See üks tund, minut, hetk langeb vihm justkui varjutav tekk Pisarad kurbade ojadena, voolavad alla üksikutena

Hõljub pilvena sinu looklev pehmus soojalt, õrnalt kallistades minus

Keerlev suits sosistab pehmelt kõrva Emotsioonide kiharad vilksavad eemale minust Tuleviku varuks loits Kerge rahu täitmas pead Valutu tühjuse vine ümbritseb seal pimedaid mälestuste nurki Kujutluste pealispind, selgete mõttete puudumine Võluv hällilaul loob kindluse aura Lubaduste hind Innukas ootus päästab valla kiheluse närvirakkudes Sensatsiooniline Hingete rahutus Ootamine Pinnapealne aurumine Kauaoodatud hetk saabumas ja kandmas troopilise…

Keerlev suits sosistab pehmelt kõrva Emotsioonide kiharad vilksavad eemale minust, säästmaks neid tulevikuks Kerge rahu täidab pead. Valutu tühjus ümbritseb kõige pimedemaid mälestuste nurgas Kujutluste pealispind, selgete mõttete puudumine Väluv hällilaul loob kindluse aura . ja lubaduste Innukas ootus päästab valla sensatsioonilise kiheluse närvirakkudes Hingetu rahutus, ootamine Pinnapealne aurumine, kaua oodatud hetk saabub, kandmas troopilise…

Vaatame tähti ja näeme unistusi nii lähedal, kuid liiga kaugel meie jaoks Hoiame käest, hulkudes mööda tänavaid, unustades, kes me olime teame vaid, kes me oleme Sinu sõnad — justkui klaas lõikavad mind Üritan karjuda kuid mul pole häält Minu sõnad vihmapiiskadena langevad sinu peale Mõnikord liiga rasked isegi sinu jaoks Uppume sõnadesse, kuid seal…