Elu on liiga kaootiline ja mulle saab ühe selgemaks, et kõik mu siin olek on ühel kaardil. Miks petaksin ennast: tunnen, et ainus, mida ootan, on tema. Ja mis siis, kui ta ei tule. Olen nagu hüppevalli harjal. Vool tahab kaasa kiskuda
Arvamuste avaldamine
Blogi koodi sai pisut ümber kirjutatud loogilisemaks ning lisatud on arvamuse avaldamise võimalus
Ettekujutus
See ligimene – harilik inimene? Ei, ta sellest igatpidi üle Võlur, kes kõike teadis ning elupõike seadis ja surma saladustki valdas? Mõistatad, kellest võiks saada tulevane Alateadlik armukadedus närib südant Hirm?
Kallistus
Soovin kallistust
Kummardub paju
Kummardub paju, sirutub käsi veest, kobamas kirkaid lilli Kuskil sinine õis, jõe kaldal leinab Valge-punane okasroos, peegeldamas rahu ja lõplikust Mõtted, mis tekkisid pargipingil istudes
Hing
Sinine viiul Punane trummipõrin Kollane flöödiheli Värv kui emotsioonidering, ning hing Hing paljude keeltega pill, mida mängimast ei väsi, minu kogenud käsi
Mõterännak
Kõlgutan maailmaäärel jalgu ümbritsetuna elust ja armastusest. Nagu linnalgi on endalgi kaks hinge Veider . kuu kaob kuhugi. Tuleb kiirelt liikuma hakata. Vaatan viimast korda Maa poole ning torman kuu suunas. Kuu polegi juust. Ma juba lootsin, et kuu on muutunud. Milline pettumus. Aga jällegi, muretsemiseks pole põhjust. Mida?! Kuul kasvab lill. Ainult üks. Hmm…
Ülimväärtus
Mõni aastaid rändab,otsib leidmaks elu ülimväärtus, tõde Mõni tunneb elu, õnne hinda ka kodu seinte vahel
Hello world
Koos, mis kuvab Hello world
Öö
Siresinine taevas taustaks, särab kõrgel kuu Pilvel pehmel astuks, kui mind ei köidaks muu Maad katmas pimedus, soojaks muutub süda seest Kadumas on isekus, kui võtan maski eest Lebab peenar minu ees, sinna elulille istutan Pagan, vaid pool ööd veel ees Kiiremini end tegutsema piitsutan Valjult kirun ma, hommiku valgus saabumas: jälle, jälle, JÄLLE ebaõnnestusin…