On suurepärane päev olnud Hommik algas karge õhuga. Muru võiks olla valge, kuid mitte linnas. Läbi klaaspõhjatu prisma Otsustasin ühe kõrgema künka otsa ronida ja siis seal ilusa vaatega tagataustal raamatut lugeda, kuid ma lihtsalt hoidsin silmi kinni Tund enne keskpäeva jalutasin tagasi kesklinna südamesse liikuda ja metroos kitarri mängida. Poolel teel aga leidsin kotiga…
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Valgete lagedega maailmameres
Ärkan laias voodis. Nelja-viie meetri kõrgune valge kaarlagi vaatab vastu, aknast paistab rikkumata sirasinine taevas ning päikesesära. Kass on end kiiktooli uinuma jätnud. Muidu on maja tühi. Arvutist hakkab kostuma muusikat, keskööl valminud õunakook asendab hommikusööki, pea ripub üle voodi ääre küsimusega: nii, mis meil siis on täna? Eile kulutasin viimased kolmsada forinti kilo kartulite…
Igatpidi võrdeline lend ja hobukaarik
Lüürits kutsus mind oma (Indeed) bändiproovi. Kunagi tulevikus saavad nad kuulsamaks, kui nad on seda hetkel. Ja siis mina võin öelda, et tunnen neid ja muud tähtsat, mis teeks mind . eem . populaarsemaks. Päriselt. Hiljem läksime tema vanemate poole ja seal ta ema, kelle nime olen juba unustanud, pakkus guljaØØi ning lihaga täidetud paprikasuppi….
Post-neljapäevane ümbritsus
Ärkvelolekut pooluniselt teeskleme ning diivanil istume. Õhtu reedene. Kõmpimine Tagasi. Taevas Sinine. Päike. Istume ääres nagu Doonau. Saiakuklid nagu saiakuklid ikka. Pirnidega piirnev siider. Jalanõud uued. Raamat tasuta. Lõunapaus. Raamatumine. Istumine pargis. DuØØ külm. Naer. Hommik uus ja päev päikeseline. Reede
Päev kuidas kõlab
Neljapäevalik õunamaitse on suus. Kadusin Jaapani & Türgi kaasaegse muusika migratsiooni kontserdile. Veider kuid mõtlev, ringi hõljuv seisund tabas mind. Kaduda võis ka ungari folktantsu jalavehkimisse ja keerutamisse. Kadusin nii, et higi tilkus ning pluus seljas märg. Aga hea oli energiat mõne maagilise rituaali puhul ära anda. Vähemalt nii mõtlesin, kui lebasin voodil. Rahulolu muheles…
Kolmas osa: tagurpidi
Sajandist 18 kuskilt olen ma kuna, sajandis vales elan ma et, tunne mul on üldsegi. Nägin dinosaurust unes ma kuidas öelda sulle tahan ma, sest saaksin nüüd hakkama sellega ma, kuidas et mõtlesin ma http://textmechanic com/Reverse-Text-Generator html
Teine osa: luuletaja
Tänavalaternad kustusid ning valgus kadus, kuid kuskilt ikka imbus kollane helk. Vaatasin üles, nähes sinises kuues meest närviliselt luuletust peegli ees harjutamas homseks esinemiseks. Kardinad unustas ta muidug ette tõmmata. Luuletuse harjutamine on väga isiklik moment ju. Istun vaikselt esimesele sügiselehtedega kaetud pingile ning üritan aru saada, mida ta seal loeb: Ta ütles, et kokku…
.tänavalaternad: tõetu epiloog
Kell kaks Kell kaks neliteist null kadusid kõrbe saia lõhna saatel metallist valguslaternad kõrvaltänavalt halli tuhka nagu raske tina, mis oli vandenõuteooria loomise ainuke hind lõuna-prantsusmaa regioonis, kus toodetakse roosasid kampsuneid, mis hoiavad sind ja mind isegi veel miinus kümne kraadi haru juures soojas, kui sa just pole hiljaks jäänud nende muretsemisega, mis kindlasti kah…
Augud taeva
Kindel on see, et kui ma magama heidan, siis kõige parem asend on kõhuli ja üks jalg kõverdatud, just nagu jooksja. Kindel on ka see, et ma avan hommikul silmad. Muu on kõik ebakindel. Reegleid pole Mängisin eile metroos kodutute, mustlaste ja prostituutide seas kitarri. Teenisin raha Øokolaadiküpsiste, saia ja jahu jaoks. Ülejäänu jäi tulevikus…
Pealkirjatu…
Budapest saab minuga tuttavaks. Head, soojad mõtted ilmuvad minus. Ilmad on hallid kallid. Hämmastada teisi. Plaanin kuritegeliku plaani, sest maailm ootab mind ja mul on vaja end kas peita või siis sõbralikult lahkuda nii palju uutesse kohtadesse. Millelgi pole põhjust mind tagasi hoida. Liigun edasi