Autor: Artti

Suur kole koll linnukriisetega tuleb ja vótab sinult óuna ära, vaatab veel ühe karmi pilguga otsa, nagu ei loeks ta sulle täna öösel unejuttu Uue tööpäeva algus viib inimesed mornide nägudega välja. Buss number 5 teeb oma lópmatut ringi, avab ja suleb uksi. Kohvik üle jóe tegeleb samade uste avanemise ja sulgemisega. Vihm sajab. Peidan…

Mónikord tuleb elus nii tantsida, nagu keegi ei näeks — Tony Hawks, “Külmkapiga mööda Iirimaad hääletades”Pónevus plaanide muutmisel?!

Magasin kolm tundi ja siis tund ja siis tund ja siis pesin nõud ära(jälle) ning valmistasin pannkoogitaigna. Jääb vaid oodata, mil unemütsid tõusevad. Väljas paistab päike tasakaaluks eilsele vihmale. Elu jõlgub uutel radadel. Vähemalt igal uus päev on uute reeglitega. On labürint ja valged niidid, mida võib enda rahuloluks järgida

Pidev vesi pladiseb alla. Nõrk valgus otsib teed läbi uduste akende. Kell on vist kaksteist. Jana kutsub hommikusöögile Rääkisime poliitilistest gruppidest Saksamaal ja majast, kus nüüd öö sai veedetud ja mille omanikuõigus pole selgunud. Seni võib ja saab siin ilma üürita viibida. Mulle antakse külalistetuba. Jana ise ei vota osa ühestki kohalikust grupist, kuid tema…

Autolt autole kiirelt sain ma ja mantrat korrutasin ka: “Om, please take Artti on ” Algus tundus veidi keeruline — seisin kaks tundi, väga keeruline, eks ju –, kuna asusin enne Frankfurti ja igaüks pea läks Frankfurti. Aga õnnelik nagu ma olen, siis mingi arusaaja tüüp võttis peale. Kahjuks saksa keelest ei saanud nii palju…

Äratus enne kahte: “Mul on tunne, et vanamees teab, et sa siin kapis magad. Ta andis mulle vihjeid. Tänast öö ei saa sa siin veeta “ Tähendab Asjad sai kähku kokku pandud ning oligi minek. Küsisin veidi toidumoona kaasa, haarasin magamiskapist mõned moosid, väljusin kiirelt toast, seisatasin. Vanamees oli väljas. Mis nüüd? “Üle aia saad?”…

Pärast mäeküljel magamist võtsime ette jalgsimatka ühe mäe tippu, ühe kena murulapi ja vaatega platsi suunas Nägin unes korduvalt vahele jäämist või et tegelikult meeldivad neile külalised. Kuid igaüks neist lõpes põgenemisega üle aia. Pärast mäekülge oli aeg valmistuda salajamisi öiseks vahupeoks. Ootasin hetke, mil ülakorrusel sööma asutakse, et saaksin kiirelt ja salaja dushi all…

Ühistransport võiks tasuta olla. Kes tahaks selleks uue riigi luua? Eile oli plaanide ootamatu suund. Nüüd Mustas Metsas hallis kampsunis ja ootan. Mul ikka vedas, et õige auto peale sain: olin hääletamas vales suunas. Löcherberg ja ootan. Jahe õhk liigub ringi, jõgi ja puud kohisevad. Ootan. Hääletasin kabrioleti peale. Tuul vihises kõrvus. Tripsi-trapsi! Pimedus tuleb…

Täna ongi homme. Tegelikult sai põhjast lõuna ja Amsterdamist surnud Milano. Vähemalt nii räägitakse. Peab üle kaema, kas on ka tõsi ja saama vähemalt pettumuse osaliseks või huvitava mälestuse kandjaks Vaikisin kaks tundi ega rääkinud midagi. Peaaegu kihlvedu. Kirjutasin, joonistasin vaid paberi peale või siis vehikisin kättega nagu hullumeelne lasteaias. (: Lõpuks ronisime soliseva purskkaevu…

Igakord sünnin naeruga uuesti. Sain Sarah’ga uuesti kokku. Ta pakkus mulle kuuris öömaja. Eilse päeva jooksul suutsime ära plaanida homse Amsterdami mineku Ta isa rääkis mulle, kuidas Sarah on põikpäine, ei taha õppust võtta, vaidleb vastu, ning mina peaksin puuduva arunatukese tagasi tooma Öö edenedes kuulasime niisama muusikat, tinistasime kitarri ja ksülofoni. Ja äkki läks…