Rubriik: Ääremärkused

Jälle linnas — vaja aidata matemaatikas. Õnneks pole homme esimest tundi, seega jõuna linnast ilusti kooli. Linna oli ka muu põhjus minemiseks. Sain võimaluse osta uued kõrvaklapid. Muusika kõlab kõrvus nüüd paremini Valge elevant on muidu ilus, aga kahjuks määrdub kaunis ruttu ära, nõnda et vajab rohkem hoolt kui tavaline elevant

Tähekild — tükike suuremast, ühtekuuluvus — sära, energilisus, aktiivsus Sinine taevas on tühi pilvedest. Ainult kuu, ja ka päike Nimede mäng Ja ikka need mõtted. Vaikus. Mmmm Saeglopur

On kasulik osata rääkida puudega. Kuid on siiralt imepärane olla suuteline kuulama neid Kõik oleks otsekui nii, et mida jubedamaid tegusid sa teed, seda rohkem peetakse sinust lugu, ja loomulikult ongi nii, kuigi ei tohiks olla, aga ikkagi on. 😉

Öö on helisev. Vägagi. Päike soojendab musta klaverit. Väljas on aimamisi kevad võime kõõluda maailmaserval, võime rääkida tühistest asjadest

Üks rattasõit. Kuu õmmeldud varjude mustad kuued järgi jooksmas. Hea ja mõnus. Vahepaus üksikus bussipeatuses. Harva sõidab mööda mõni auto. Sädelevad tähemaailmad rippuvad taevas. Soe sall kaitsmas kiskjaliku külma eest — hea ja mõnus. Mõtted liiguvad harilikel radadel. Hinges on rahu

Päikeseloojak mängib värvidega ja pilved taevas on lõuendiks On sugereeriv metsasosin. Ega see pole kuuldav kohin, on vaid nagu tasane saade, on nagu hingaks ta

Seal olen mina. Pilved, käed, hääled, tugitool, sosinad, päike, vihm, rohi, taevas, laud, tekk, sõnad, soojus, silmad, vaikus, lilled, juuksed, uni, sõrmed — kõik need on seal. Seal on keegi Mis siis, kui sa ütleksid need sõnad täna?

Aeglaselt jalga jala ette seades on mõnus mõelda. Aeg läheb rutem Väsimuse pehmus kontides, valguslaikude ja varjude mäng ning õhtu vaikus muudab vist keda tahes pisut unistajaks. Silmade ees mööduvad pildid minevikust, olevikust, koguni tulevikust. Kuid unistusest uneni võib olla üks samm

Kolmas öö juba näen metsikult palju erinevaid unenägusid. Rahulik päev erinevate mõtetega. :unsure:Vahepeal tuleb pähe midagi rõõmustavat. Mis see on, esimesel hetkel just öelda ei oska. See on nagu välgatus udukeras, millest on ainult teada, et see on olemas. Ja paljalt teadmine niisuguse välgatuse võimalikkusest teeb mind teiseks Tobedused . ma nüüd naeran omaette

Öösel saatsid mind erinevad unenäod. Nägin kuidas kolme suitsu tõmbamisest jäin purju. Väga kummaline. Üritasin siiski korralikult otse liikuda, kuid ikkagi ei tulnud nii nagu peaks. Ikka sinka-vonka tuigerdades. Unemaalt reaalsesse maailma tõi mind kella kaheksane äratus. Kerge hommikusöök, pidulikult ülikond selga ning kell kümme astusin uksest välja. Ilm oli hall. Igatahes . esmalt oli…