Rubriik: Mägedel ratsutajad

Caroline soovis mulle eilse päeva paituses Budapesti saladusi reeta. Alustuseks tõi ta mulle kohaliku pähklitest ja kreemist magusrooga. Suu puhtaks pühkimisele järgnes baarist baari ekslemine. Vahepeal hiilisime mööda treppe raamatukogu neljandale korrusele, jälgimaks õhtupimedusse mattunud linna. Ja siis veidi mustlasmuusikat. Tundsin meeleolu muutust, kui äraarvamismängu tulemuse järel avastas, et on minust nelja aasta jagu vanem….

Pargis koorivad vanad inimesed end aluspüksteni paljaks ning alustavad oma päikses küpsemist Inimesed teevad oma rutiinseid magamamineku eelseid jooksuringe. Vanamees vudib oma isikliku antennraadioga Õhtu õlgkollane päike. Sõber

Silkame Pierre’ga mööda kõrvaltänavaid, et leida kauplust, kus müüakse 15 forindiseid saiakukleid ja võimalikult odavat juustu. Tulemusrikkalt peame oma lõunat trammipeatuses. Põõsad seljataga ja mitmete korstnatega maja panoraamiks

Tüdrukud lamavad rohelisel murul. Jätaks kuidagi kõik ja oleks kuskil uus mina. Kõik, mis teinud ja näinud. Algaks teeotsast, kui see on mõeldav. Siirduma kuhugi, kus inimesed on teisemad. Nad ei tea mind, ega sind. Kus ma pole kulgenud. Teeks hullumeelse hingelise seikluse läbi. Mõni passib terve päeva toas, mõni kogub riike, linnu enda nimekirja,…

Budapest on massiivne hiiglane. Naudin Buda poolel küngastest laskumist ja ekslemist. Värviline punaste, kollaste ja roheliste lehtedega sügis hakkab silma, soe magus päike hällitab. Linnalegendid ärkavad ellu. Nagu algaks alles suvi. Silmad on naeru täis. Kõnd on kekslev. Käed vehivad. Väike unistus on endale juured alla võtnud. Inimesed uudistavad. Tahavad kallistada, midagi arusaadavat öelda, aga…

Poole seitsmene äratus valgest telefonist avab mu silmad. Magaks veel, ja ilm tundub halli võitu, kuid ajan end püsti ning komberdan akna juurde kardinaid liigutama. Imeline! Päike pole veel tõusnud, linn punaste katustega paistab põõnavat, õhk on kristalses säras, õhk on magus ja ergutav. Teen mõned rõõmsad liigutused kehaga meeleolukas tujus. Elevus ronib vaikselt voodi…

Käisin Iiri pubis viktoriinil. Ühtki tarka vastust minu pea ei teadnud ja kui teadis, siis valesid. Rohkem sai nalja inglastega kõrvallauas Janina pakkus mulle taas öömaja. Kesköö algas ja tundus kuritegu just siis magama minna. Panime teevee sooja ja hakkasime musitseerima. Vahepeal tõlkisin laulutekste eesti keelde ja õpetasin, kuidas hääldada “kui võimalik”. Seejärel taas laulsime…

Kolmapäeva lõunal jõuame järeldusele, et on siiski parem, kui ma edasi liigun. Seega otsustasin Hamburgist lahkuda Edasine päev tilgub süvenevas nõusolekus, mis ei lase meil vabalt tunda. Justkui teeskleme. Proovime, kuid hingeseadused on teised

Avasin silmad. Tõusin. Päike äratas mu vaimu ning külm duØØ keha Päev on mõeldud hääletamiseks Prahast Hamburgi. Nohin. Vähemalt enne Saksamaa piiri ületades oli ilm kena, vahel ka pilvine, kuid teisepool muutus kõik uduvihmaks. Mind jäeti ühe kiirtee puhkeplatsile ja seal ma siis keksisin äärekivil ning laulsin omaette. Naeratasin mööduvatele juhtidele, naersin hullumeelset endamisi Neli…

Kolm tundi peojärgset und ja hääl kriibib küüntega mööda puupõrandat. Päike lällab akna taga, on teine löönud taeva pilvedest puhtaks Piknik pargis on suurepärane võimalus kõhukest toiduvarudega täiendada: pannkoogid porgandimoosiga, viinamarjad juustukastmes ja veidi rohuliblesid ning muusikat. Magustoiduks hulk tasuta kallistusi suure hulga inimeste poolt. Mina ei tahtnud sama pakkuda, mis teised, seega jagasin võhivõõrastele…