Rubriik: Mägedel ratsutajad

Igakord sünnin naeruga uuesti. Sain Sarah’ga uuesti kokku. Ta pakkus mulle kuuris öömaja. Eilse päeva jooksul suutsime ära plaanida homse Amsterdami mineku Ta isa rääkis mulle, kuidas Sarah on põikpäine, ei taha õppust võtta, vaidleb vastu, ning mina peaksin puuduva arunatukese tagasi tooma Öö edenedes kuulasime niisama muusikat, tinistasime kitarri ja ksülofoni. Ja äkki läks…

Suutsin eilsega Tsehhi ületada ja Münchenini oli ~100 kilomeetrit. Öine vihm hoidis mind üleval ja andis teada telgi vigadest. Hiiglanälkjad üritasid telki vallutada. Lagi on pilvi täis ja valgus pääseb vaevu läbi. Taas üks veider unenägu eelmistele lisaks. Kohalik laut on avatud vist, sest igavesti põnev lõhn liigub pidevalt nina alt läbi — Öine vihm…

Küngaste vahel mägede õhus. Päike tõuseb ja maailm on ärkamises. Tunnen end lendlevalt. Hea. Kõik on ehk mu enda kujultusvõime

Olen nüüd tüdrukusse ära armunud või mul on päikesepiste — kes teab neid südamelugusid. Igatahes olin ma juba lahkunud ja riigi teises otsas, kui ma oma mõtted avastasin Eelnevad päevad on olnud naeru ja lusti, vaidlemist ja nalja, emotsionaalset intelligentsi ja mälupiltide muutmist, sarkasmi ja irooniat, põnevat vale ja skisofreeniku lehmi täis segadus Täna, viimasel…

Taas tänavamuusiku eluga kohanedes, mängisin eile tänaval toiduraha teenimise eesmärgil oma kollast muusikainstrumenti. Nautisin korralikult kätte tõmblemist keeltel. Mõtlesin, et varsti on ka sõrmedest veri väljas. Mingil hetkel leidsin, et raha hulka on ilmunud hõbesõrmus. Ma nimetan selle nüüd oma õnnetalismaniks — Nägin eile unenägu, kus ma olin liivasel ja pooltroopilisel (pool)saarel. Ühel momendil ilmus…

Veetsin kaks ööd kõnekeskuse autokindlustuse osakonnas. Oleksin maganud, kuid juttu jätkus hommikuni ja kõnede aegu sai arvuti taga mängu mängitud või köögis teed tehtud. ( Kes küll helistab nelja paiku kindlustuse kohta? ) Kell viis heitsin vaid korraks kohaliku madratsi peale, aga und kauaks ei jätkunud — töö-öö lõpes kell seitse hommikul Täna haaras minust…

Silmad otsivad tuttavat juba Sitsiilias kohatud nägu. Kas ta tuleb või ta ei teagi, et ootan, või on tal tegemist. Eks näeb. Suur kell lubab suurel seieril veel üht tundi kanda Võttis tükati aega, enne kui sain rambipalavikust üle ja tihkasin kitarrikoti avada ning kollasel kitarril mängimist alustada. Kell on neli, inimesed kõnnivad, ise jälgin…

Ärkasin kell kaks, siis neli, viis, viis-kolmteist, viis-kakskümmend kaks. Tundsin, et aeg on tõusta, kuigi akna tagune paistis hall. Valmistasin teed, mugisin mustikajogurtit. Pilveribud taevaäärel on hommikupäikse leekides. Algab uus minek. Kell on 5 55, aeg ärgata — Neli tundi on, kui saabub vend avastuseks, et ma pole suutnud ühegi auto peale saada. Koos saime…

Raamat on lõppenud ja uus tuleb käsile võtta. Seljakott on neli korda läbi ja ümber pakitud, et liigseid asju kaasa ei veaks. Eelmisel aastal sai hakkama väiksema kottiga, nüüd peaks kenasti suuremaga toime tulema. Õnneks õpin eelmisest vigadest ja seekord panin ikka söögi kaasa ka. Pole tegelikult päevagi alles. Ainult loetlen tunde Põ-õõnevus Plaan on…